sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid. 7 1.3. Töökäik 1.3.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.3.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab vedeliku nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 400 mm, kui survepaak 23 on tühi, siis umbes 530 mm. 1.3.3. Käivitada pump 16 nagu eespool kirjeldati ja täita survepaak veega nii, et toimuks ülevool. 1.3.4. Avada kraan 12 pealevoolutorustikul ning täita piesomeetrid veega. Kui
käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid 1.4. TÖÖKÄIK 1.4.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.4.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab vedeliku nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 400 mm, kui survepaak 23 on tühi, siis umbes 530 mm. 1.4.3. Käivitada pump 16 nagu eespool kirjeldati ja täita survepaak veega nii, et toimuks ülevool. 1.4.4. Avada kraan 12 pealevoolutorustikul ning täita piesomeetrid veega. Kui
sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid. 8 1.3. Töökäik 1.3.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.3.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab vedeliku nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 400 mm, kui survepaak 23 on tühi, siis umbes 530 mm. 1.3.3. Käivitada pump 16 nagu eespool kirjeldati ja täita survepaak veega nii, et toimuks ülevool. 1.3.4
sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid. 10 6 Arvutused 1. Katseandmete põhjal leiame: 1) Vedeliku voo kiirus w, m/s valemiga (1.3) V ω= A , kus V- mahtkulu, m3 /s (V= 1,07/ᴦ l/s) ja A- vedeliku voo ristlõige, m 3 ( A=π ¿( d /2)2 ) Kus d on toru diameeter ja need väärtused on toodud tabelis 2 Voo kiiruse väärtused on toodud tabelis 2.
annaabi.ee 
