Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel Heliodoruse stanza ja Tulekahju stanza. Stanza della Segnatura laevõlvile maalis Raffael neli ümarmaali. Kuni ta elas paavst Julius II juures, võis ta töötada rahulikult ja ise kõiki oma töid viimistleda. Olukord muutus 1513. aastal Leo X troonileastumisega
võlvinurkades Iisraeli rahva ajalugu, kokku laes 350 üksikfiguuri); Medicite hauamon.; Moosese üksikfiguur; pooldas jõulisi, alasti meesfiguurem, baroklik kujutamisviis; Raffael pärit Urbinost; maalimist omandas Perugino juures; esimene töö: Maarja laulatus; Firenzes lõi Madonna pilte: Madonna ohakalinnuga, Madonna tiglitsitega, M. roheluses, M. Granduca; esimene suurem kompositsioon: Kristuse haudapanek; Roomas pidi kaunistama freskodega 3 stanzat(piduruumi): 1) allkirjaruum; paavstid allkirjastasid bullasid (määrusi); laevõlvil 4 allegoorilist figuuri: usu-, õiguse-, luule- ja filosoofiafiguurid; neile vastab 4 seina: dispuuta usu kangelased, ateena kool filosoofia ülistus, parnass muusad, õiguse valitsemine 2) kuidas Jumalad oma vahelesegamisega on päästnus usu hädaohtudest Heliodorose väljasaatmine 3) tulekahju stanza, õpilaste tehtud; suuremad tööd: Palazzo Vernesse tegi Galatea triumfi kuj
jaoks. RAFFAEL (1483-1520) sai oma esimesed oskused oma isalt, siis suundus õppima Perugino ateljeesse, lõi esimese suurema töö ,,Maarja laulatus". 1504 läks Firenzesse, kus omandas täielikult renessansi vormikõne. Lõi terve rea madonna pilte: ,,Madonna roheluses", ,,Madonna kadakaoksaga". Mütoloogia ainetel ,,Kolm graatsiat". Firenze perioodi lõpus ,,Kristuse haudapanek". 1508 asus Rooma, kus pidi kaunistama Vatikanis kolm stanzat (Vatikani lossi piduruumi). I stanza (allkirjade ruum): laevõlvile maalis usu-luule-filosoofia-õiguse allegoorilised figuurid. Seintele nendele figuuridele vastavad pildid: usukangelased, Ateena kool, Parnass (muusade elukoht), õiguse valitsemine. II stanza Heliodorosest, mille tegemisel kasutas õpilaste abi. III tulekahju stanza, mis oli maalitud visandite järgi õpilaste poolt. Talt telliti Sixtuse kabeli jaoks suur vaip, millele pidi tegema kartongid/eskiisid (Peetruse-Pauluse lugu). Leo X tellis talt
minevikust kui kaasagsetelt meistritelt, suutes siiski laenatud elemendid sulatada isikupäraseks tervikuks. Idealiseerimine ja üldistamine balansseerib reaalse maailma piiril. Äärmiselt produktiivne kunstnik. Tuntumad ja paremad teosed varasemast perioodist on ,,Maarja laulatus" 1504, ,,Madonna roheluses", ,,Madonna ohakalinnuga", ,,Ilus aednikunaine". Töötas Vatikanis, kus talle anti ülesandeks kaunistada freskodega kolm piduruumi (stanza't). Teos ,,Disputa" näitab usutegelasi, tuntum on fresko ,,Ateena kool", mis on pühendatud filosoofia ülistamisele suurimad antiikmaailma vaimukangelased elavalt diskuteerimas üksteisega. Kompositsiooni kesksed figuurid on Aristoteles ja Platon. Teos on vaba, loomulik, liikuv, kuid jääb äärmiselt sümmeetriliseks, tasakaalustatuks ja harmooniliseks. Suure tööhulga tõttu oli sunnitud kasutama abilisi.
minevikust kui kaasagsetelt meistritelt, suutes siiski laenatud elemendid sulatada isikupäraseks tervikuks. Idealiseerimine ja üldistamine balansseerib reaalse maailma piiril. ● Äärmiselt produktiivne kunstnik. ● Tuntumad ja paremad teosed varasemast perioodist on „Maarja laulatus“ 1504, „Madonna roheluses“, „Madonna ohakalinnuga“, „Ilus aednikunaine“. ● Töötas Vatikanis, kus talle anti ülesandeks kaunistada freskodega kolm piduruumi (stanza’t). Teos „Disputa“ näitab usutegelasi, tuntum on fresko „Ateena kool“, mis on pühendatud filosoofia ülistamisele – suurimad antiikmaailma vaimukangelased elavalt diskuteerimas üksteisega. Kompositsiooni kesksed figuurid on Aristoteles ja Platon. Teos on vaba, loomulik, liikuv, kuid jääb äärmiselt sümmeetriliseks, tasakaalustatuks ja harmooniliseks. Suure tööhulga tõttu oli sunnitud kasutama abilisi.
annaabi.ee 
