seda ei võimalda, siis kuni 2,1 m kõrgusel. §23. Väljaulatuva veose tähistamine Sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva koorma kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. §24. Tulede ja helkurite paigutus (1) Piduritulede, suunatulede, eesmiste ja tagumiste ääretulede laternad ning helkurid peavad asetsema võimalikult suurveose (pukseeritava seadme) külgserva lähedal. Külgserva ja laterna või helkuri lähima punkti vaheline kaugus ei tohi olla üle 0,4 m. (2) Piduritulede, suunatulede, alumiste eesmiste ja alumiste tagumiste ääretulede laternate kõrgus teepinnast peab olema 0,25¿1,5 m, või kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis suunatulede ja
2) kere detailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere detailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Käepidemed jms detailid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm; 2. Ettepanekud muutustele, täiendused 1. Ohutuse tagamiseks turvavarustuse täiendamine, turvavöö lisamine. Kinntuskohtade loomine. Peavad vastama E-reegli nr 16 või direktiivi 77/541/EMÜ nõuetele 2. Lähi,-kaug,-piduritulede rekonstruktsioon ja paigaldamine. Vastavusse viia direktiivi 97/24/EÜ nõueteg 3. Aku tuleb paremini kinnitada, ning kasutada katet. Aku kõrval olevad releed võiks asetada niiskuskindla karbi sisse. 4. Juhtmestik tuleks kindlamini paigutada, et vältida nende vigastamise ohtu. Kindlasti isoleerida ilmastikukindlalt. 5. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 2009/62/EÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Sõiduk tuleb viia vastavusse nõuetega
1.4 Andurid ja täiturid 1.4.1 Piduritulelüliti Piduritulelüliti jälgib piduripedaali asendit ja saadab pedaalile vajutamisel signaali juhtplokile. Seisu- ja sõidupidurilülitid Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti avanemisel teine sulgub ja vastupidi. Pidurdamise signaali saabumisel lälitub ASR välja. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP töötamisel piduritulede süttimise. Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4.2 Esi- ja tagarataste pöörlemissagedusandurid Joonis 6. Induktsioonandur Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber paiknevast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib anduri mähises vahelduvpinge, mille muutumise sageduse järgi määrabki
Juhtplokk jälgib pidurilülitilt saabuvat pingesignaali. Pidurdamise signaali saabumisel lülitub ASR välja. Seisupiduri lüliti signaali saabumisel lülitub välja MSR süsteem. Juhul kui pidurile vajutatakse EDS süsteemi töötamise ajal lülitab juhtplokk süsteemi ümber ABS-le. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP süsteemi töötamise ajal piduritulede süttimise. 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid: Induktiivandur Indutseeritud pinge Magnetväli Juht- plokk Hammastega rootori ehk impulssratta
interaktsioonid (millest pikemalt edaspidi mitmefaktoriliste E juures!). Harjutusülesanded: Nimetage kõiki kolme tüüpi muutujad järgmistes kavandatavates uurimustes (ärge unustage, et kontrollitavaid muutujaid võiks olla võimalikult palju, nimetage vähemalt 3-4): (1) Autotootja tahab uurida, kui heledad peaksid olema pidurituled, et tagasõitja reaktsioon pärast eessõitja pidurdamist oleks võimalikult kiire. 6. Sõltumatu muutuja : piduritulede heledus Mitme tasemega võiks katsetada : terve seeria, kusjuures tegelikult ei ole oluine, kas on juhuslik järjestus või mitte (lihtsreaktsiooni katse) 7. Sõltuv muutuja : reageerimiskiirus, millisekundites; aeg käima, kui tuli põlema (ühendatud seadmega), kuni pidurit vajutatakse (pedaalivajutus teatud tugevusega) 8
annaabi.ee 
