Õhkpidurid Koostaja :Sten Jürgenson Juhendaja :Kalmer Puul Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust
juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. · Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7pooluselise pistikupesa kaudu, kus pidurite juhtimiseks on ühendused 6 (CAN High) ja 7 (CAN Low). · Andmeedastus ESP anduritele toimub CANandmesiini "Andur" kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor; · Suruõhu ettevalmistamise seade; · Juhtplokk; · Pedaali asendi andur (sõidupidurikraan); · Proportsionaalne releeklapp; · ABS rõhureguleerimisklapid;
Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus
jaotamisel/kogumisel; b) mis on saadud pärandvarana; c) mis kuulub ümberasujale; d) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste või välisriikide kodanike omanduses või valduses. e) mis on ette nähtud kasutamiseks jäätmete kogumisel ja äraveol; f) mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud enne 1. jaanuari 1984. a; g) mis on 30-aastane ja vanem. Alapunkti f rakendatakse kuni 31. detsembrini 2013 ning alapunkti g rakendatakse alates 1. jaanuarist 2014. a; Piduriseade - mõisteid · Käsipidur on mootorratta esiratta pidur; · Rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav · Seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt
22) ntr 21.221 kus irad reduktori ülekandearv; nm mootori pöörlemissagedus (nm = 667 p/min); ntr trumli pöörlemise sagedus p/min. Vastavalt ülekandearvule irad = 31,431 on [1, lk. 39, tabel 39] valitud reduktori tüüpiks 2-300. 19 10. PIDURI VALIK 10.1. Piduri tüübi valik Ohutuseeskirjade kohaselt, peab kõikidel tõste- ja transpordimasinatel olema piduriseade. Piduri abil on võimalik mehhanismide peatamine, lasti hoidmine vajalikus kõrguses ja lasti langetamise kiiruse reguleerimine. [2, lk 84]. 10.2. Koormuse staatilise momendi Mk leidmine Koormuse staatiline moment Mk on leitud valemiga (10.23) ( Q + G) D tr n 0 ( 80000 + 2100 ) 0.36 0.9 Mk 211.578Nm , (10.23) 2 ip irad 2 2 31.431
6 kehtestatud nõudele kanda Eestis alaliselt registreeritud tsiviilkasutuses oleva sõiduki registreerimismärgi tüüpidele A3, B1 ja C Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.01.2006. a. Kuni 01.01.2006. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk registreerimismärgile trükituna. [RTL 2004, 82, 1309 jõust. 21.06.2004] § 3. Lühendid ja mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) ABS on piduriseade, mis pidurdamisel takistab rataste blokeerumist (AntiLock Braking System); 2) ADR on «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe» (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road); 3) AETR on «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane 1. juuli 1970. a Euroopa kokkulepe» ( European Agreement concerning the work of crews of vehicles engaged in international
annaabi.ee 
