Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani ja torustiku kaudu jõuab suruõhk pidurikambritesse (4) ning ratta pidurimehhanismid (5) rakenduvad (vt. Sele 3). Pedaali vabastamisel lastakse suruõhk pidurikraani kaudu kambritest välja ja tagastusvedrud viivad piduriklotsid algasendisse. Euroopa Liidu piduriseade Kaasaegse veoki piduriseade jaguneb funktsionaalselt neljaks piduriks: Sõidupidur on ette nähtud kiiruse vähendamiseks tavaolukordades. Piduriseadet juhitakse jalgpedaali kaudu ja pidurdamiseks kasutatakse rataste pidurimehanisme; Varupidurit kasutatakse sõidupiduri rikke korral ning
10 bar. · Sõidupiduri kontuuri tööst: Pidurimehhanismideks on kahesektsioonilised vedruakuga varustatud pidurikambrid. Pidurdusjõu saamiseks on tarvilik kas suurendada rõhku vedruakude sõidupiduri sektsioonides. Rõhu kasvu reguleerib pidurduskraan (FCV) ja releeklapp (RV) ning rõhu kiiret langust pidurduse lõppedes aitavad tagada kiirvabastusklapid (QRV) · Seisupiduri ahela rakendamiseks eemaldatakse käsipidurikraani abil rõhk seisupiduriahelast ning pidurimehhanismid rakenduvad tänu vedruaku vedru survele. · Mõlema pidurikontuuri õheagset rakendumist takistab harudevaheline kitseklapp (DPV). 5
Auto veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale. Enamasti koosneb veermik esi- ja tagasillast koos rataste ja vedrustusega. Mõnel autol on ratta telik kinnitatud otse kere külge. Sellisel juhul silda kui autost eraldatavat sõlme polegi. Sõiduauto esisild koosneb talast ja kahest telikust. Tala kinnitub kere esiosa või selle poolraami külge. Telikud on vedrustusseadised, mis võimaldavad ratastel üles-alla liikuda. Nendega on kokku ehitatud esirataste pidurimehhanismid ja rooliajam. Et ühe ratta õõtsumine teise asendit ei muuda, nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Klassikalise ehitusega auto tagasild on jäik ja seda ühendavad auto kerega vedrustuse detailid. Kui üks ratas tõuseb või vajub teekonarustel, siis teine kaldub koos sillaga kaasa. Sellist tagasilda nimetatakse sõltuva vedrustusega sillaks. Esiveoga autodel on ka tagavedrustus sageli sõltumatu: kumbki tagaratas kinnitub sel juhul
Mida vähem sõidupidureid juhtimispiduritena kasutame, seda vähem nad ebaühtlaselt kuluvad. Seisupidurite ülesanne on vältida traktoriagregaadi iseeneslikku liikuma hakkamist. Tavaliselt juhitakse neid samade pedaalidega ja kasutatakse samu pidureid, mis sõites. Siia on lisatud lukustusseade, mis hoiab pedaale sundpidurdusasendis. Kuid kaasajal ehitatakse traktoritele juba eraldi töötavad seisupidurid, mida juhitakse kabiinist käsihoova või elektroonika+hüdraulika abil. 44. Pidurimehhanismid: autode trummel- ja ketaspidurid; traktorite lint-, klots- ja ketaspidurid. Pidurimehhanismide karakteristikud. Traktoritel kasutatakse kolme piduritüüpi: lintpidurid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Lintpidureid võib jagada veel kaheks: lihtsad ja ujuvad pidurid. Esimesel juhul rakendatakse pedaali jõud lindi ühele otsale, teisel juhul aga rakendub jõud lindi mõlemale otsale. Lintpidureid kasutatakse üldiselt seisupiduritena, kuid väiksematel ratastraktoritel töötavad
304 Ehkki piirkiirustest on huvitatud eeskätt võidusõitjad, on seda kasulik teada ka tavalisel sõitjal, näiteks möödat- sõidü sooritamisel jrns. olukordades. Siinkohal tuleks mee- nutada, et tänapäeva forsseeritud mootoritele on kahjulik kestev koormusega töö madalatel pööretel. Seetõttu tuleb käike vahetada sagedamini, et mootori tööd täpsemalt sobitada mootorratta sõidutingimustega. Pidurdamisest peatumiseni. Tänapäeva mootorrataste võimsad pidurimehhanismid võivad masina kureks peata- miseks tekitada väga suurt pidurdusj õudu. KjttiiEs aga mootorratta j üht oskab seda ara käsutada, sellest sõltub liiklusohutuses palju. Algajale näib pidurdamine äärmiselt lihtsa tegevusena -- vajuta pedaali ja masin peatub. Tege- likult vajab selle oskuse täielik omandamine pikka ja tead- likku treeningut. Osata õigesti pidurdada eri sõidutingi- mustes ja hinnata, millise maa peal suudame peatada ühe
annaabi.ee 
