· Pidurid Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedelikuga rõhk. Pidurivedelik nagu õlidki ei ole kokkusurutav ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismidele. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega lükatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlite poole,klotsid puudutavad ketaste/trumlite pinda ja tekib pidurdamine. · Amordid Minul on kasutusel õliamordid, mis tavaliselt koosneb kahest teineteise sees olevast torust - sisemisest ja välimisest on ka kolb, mis liigub tihedalt õliga täidetud sisemises torus. Kui amorti surutakse kokku e. toimub survekäik, siis osa kolvi all olevast õlist surutakse läbi kolvis oleva sisselaskeklapi
juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks. Lülitusaja kontrollimine Käiguvalitsa liigutamisel N asendist R või D asendisse toimub käigu sisselülitus peale väikest viivitust. Normaalse lülitusaja pikkus on D asendis 1s ja R asendisse 1,5s. Pikem lülitusaeg viitab käigukastisisestele õlileketele ning siduri- ja piduriketaste ulumisele. NB! Testi eelduseks on, et mootor ning käigukast on normaalsel töötemperatuuril ning käigukast on normaalsel töötemperatuuril ja tühikäigu pöörlemissagedus on õige. Diagnoosipistmikust saadav info Diagnoosipistmikusse ühendatava diagnoositestriga saab lugeda rikkekoode, vaadata sisend- ja väljundsignaalide parameetreid ning aktiviseerida täiturseadsised. Testimise ajal tasub meeles
pidurivedeliku rõhk. Pidurivedelik, nagu vedelikud üldse, ei ole kokkusurutavad ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismide ja juurde. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega liigutatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlit poole. Viimased pöörlevad koos auto rattaga ja piduriklotside surve toimel tekibki pidurdus. · Roolivõimendi abil on auto rooli palju lihtsam keerata. Sselle töö hõlbustab hüdraulika. Hündropump pumpab õli läbi rooli all asuva klapi, mis avaldab vastavat survet paremale või vasakule poole pöörates. Olenevalt siis rooli asendist. Surve all olev õli tekitab hüdraulilise jõu, mis hõlbustab rooli keeramist
erilist tähelepanu liigendite lõõtsümbriste seisukorrale. Isegi algava pragunemise korral tasub soovitada nende asendamist, sest kui võõrkehad pääsevad liigendisse, läheb see kiiresti rivist välja. Tagaveoga autodel tuleb kontrollida kardaanvõlli ja selle liigendite seisundit. Piduriklotsid ja - kettad - Kontrollige käega pöörates, et ratas pöörleb vabalt. Vähem põhjaliku hoolduse korral kontrollige klotsipealiste ja piduriketaste paksust vaatlusega, kasutades vajaduse korral peeglit. Põhjaliku hoolduse hulka kuulub ka klotside mahavõtmine ja puhastus ning pidurimehhanismi liugepindade määrimine. Piduri - ja kütusetorustikud - Kontrollige, et pidurivedeliku - ja kütusetorustikud ei leki ja et neil pole mehaanilisi vigastusi. Pidurivoolikutel tuleb vaadata, et nad pole murdunud või puhitunud. Piduritorustikul ei tohi olla ettenähtust rohkem ühenduskohti !
padrunvõtit (esimeste amortide alumiste poltite lahti keeramiseks), 17mm lehtvõtit/silmust (tagumiste amortide lahti keeramiseks. Vedrutõmmitsad on vajalikud vedrude kokkutõmbamiseks. Spetsiaalvõti tugilaagrile on vajalik tugilaagri lahti keeramiseks. Kuuskantvõtmete kompleks läheb vaja tegelikult ainult ühte võtit komplektist, esimeste amortide puhul. Torutangid (Golf 2) on vajalikud amordipüstakute juures. Pidurite hooldusseadmed Piduriketaste treimisseade, piduriõli tester, piduriõli vahetusseade Rehvipingid Balanspingid, montaazpingid Sillastendid Magnet adapterid raamile kinnitamiseks, pöördplaadid, sillastendi pukid, sillastend, Testimisseadmed Heitgaaside testrid, konditsioneeride hooldusseadmed, mootoritestrid, OBD testrid, tulede kontrollstendid, veermiku kontrollstendid, piduriõli tester, radiaatorirõhu testimisseadmed, akude testimisseadmed, Mootor
12. Korda õhutusprotsessi iga ratta juures. 13. Kontrolli piduri pidavust, vajutades tugevalt pedaali alla ning kontrollides õhutuskruvide ümbrust, et kuskilt ei lekiks. 14. Pumpa piduripedaali korduvalt, kuni pedaal hakkab täiesti ülevalt võtma. 15. Käivita mootor ja testi pidureid kõrvalisel alal enne teele sõitma minekut Pidurite kontroll Pidurite kontrolliks eemaldatakse rattad ja kontrollitakse: piduriklotside, kulumisandurite seisukorda, piduriketaste kulumist, pidurikelkude ja kolbide vaba liikumist, tolmukaitse mansettide seisukorda, piduritrumlite kulumist ja seisukorda, tagapiduri silindrite kolbide liikumist ja tihedust, käsipiduritrosside vaba liikumist ja seisukorda, reguleerimisautomaatika korrasolekut. Elektrooniline seisupidur on loodud autode disainimisvõimaluste avardamiseks ja sõidu lihtsamaks ja ohutumaks muutmiseks. Elektrooniline parkimispidur võimaldab lihtsalt sooritada ka tõusul kohaltminekuid.
Lülitumisaja kontrollimine 41. Käiguvalitsa liigutamisel "N" asendist "R" või "D" asendisse toimub käigu sisselülitus peale väikest viivitust (sidurite ja pidurite õliga täitumise aeg). Kui pikk on normaalne lülitusaeg? Millele viitab ettenähtust pikem lülitusaeg? Normaalse lülitusaja pikkus on "D" asendis u. 1 s ja "R" asendis u. 1,5 s. Pikem lülitusaeg viitab käigukastisisestele õlileketele ning siduri- ja piduriketaste kulumisele. NB! Testi eelduseks on, et mootor ning käigukast on normaalsel töötemperatuuril ja tühikäigu pöörlemissagedus õige. 16 17 42. Kuidas ja millistel tingimustel tuleb kontrollida automaatkäigukasti õli? · Auto peab olema horisontaalsel pinnal. · Õli temperatuur peab olema 70...80°C.
mittemetalseid komponente, mis on phimetalliga himetalliga nrgalt seotud. Näiteks, raua baasil PFM tmbetugevus on 8-10 MPa ja vase baasil PFM tmbetugevus on 2-4 MPa. Arvestades raskeid töötingimusi, milles PFM peavad töötama, siis ei piisa tugevusest. Seepärast PFM kinnitatakse (needitakse, joodetakse, keevitatakse) terasplaa- di külge vi paagutatakse terasplaadiga kokku. PFM valmistatakse ketaste, sektorite ja klotside kujul, mis kinnitatakse terasaluse külge. Siduri- ja piduriketaste läbimt on tavaliselt 100-400 mm, siseläbimt 70-300 mm ja paksus 2-6 mm. Üldises mistes seisneb friktsioondetailide valmistamine: terasplaadi ettevalmistami- ses, pulberfriktsioonmaterjali valmitamises, PFM kokkupaagutamises terasplaadiga, mehaanilises töötlemises. PFM valmistamise tehnoloogia järgib pulbertehnoloogia phiprintsiipe, mningate iseärsustega, mida nuab erinevate tihedustga materjalide valmistamine. Pulbrisegu
kaob mingi aja pärast pidurite erinevus ja mõnel autol on pidurite efektiivsus suurenenud kuni 10% Pidurite erinevus tekib siis kui üks pidur on teisest sama telje pidurist tugevam või üks on teisest nõrgem. Erinevuse põhjusteks võivad olla piduriõli lekkimised, pidurikolbide kinnijäämised, pidurisuporti kinni kiilumised oma liuguril, pidurisüsteemis kasutatavate regulaatorite klappide ja kolbide kinnijäämised, klotside kulumised ja piduriketaste ning trumlite ebaühtlasest kulumistest tekkinud pidurite viskumine. Kui üks kolb pidurisilindris liigub raskendatult (mida teie ei näe), siis piduritesti tehes võib tekkida olukord, kus korras piduriga ratta pidurdusjõud saavutab maksimumi kiiremini ja blokeerub. Piduristend lülitub hetkega välja fikseerides suure pidurite erinevuse, kuna sama telje teises otsas ratta pidur ei jõua
annaabi.ee 
