Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pidurdusviis" - 5 õppematerjali

Asuenkroonmootori tööpõhimõte
14
docx

Asuenkroonmootori tööpõhimõte

kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele. Kuna aga selline lahendus on kallim ning suurendab muunduri massi ja mõõtmeid, siis on see otstarbekas suurte võimsuste puhul nt elektrirongides, suurtes kraanades. Dünaamiline pidurduse puhul ei tagastata elektrienergiat toitevõrku, vaid antakse kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi mootori mähiste tekitatakse staatoris paigalseisev magnetväli, mis tekitab rootoris pidurdus- ja hoidemomendi. Sel ajal energiat võrku tagasi ei anta. Alalisvooluga pidurdamisel ei ole võimalik määrata mootori pidurdusaega, kuna pinge sagedus on võrdne nulliga (alalisvoolu puhul f = 0 Hz), mis tähendab, et puudub mootori kiiruse juhtimine

Tehnoloogia → Tehnoloogia
15 allalaadimist
Elektriajamite konspekt eksamiks
14
docx

Elektriajamite konspekt eksamiks

Mehhanismide pidurdamiseks, mille takistusmoment koosneb hõõrdejõududest, saadakse vastulülituspidurdus ankrupinge polaarsuse muutumisega, kusjuures ergutuse polaarsus jäetakse endiseks. Kineetilise energia arvel jätkab mootor pöörlemist endises suunas, kuigi elektromagnetiline moment on vastupidine pöörlemissuunale. Vastulülituspidurdus on teistest pidurdusviisidest kõige ebaökonoomsem. Mootor tarbib energiat võrgust ka pidurduse ajal. Selline pidurdusviis on aga efektiivne mis tahes nurkkiirusel ja võimaldab ajamit täielikult peatada. Vastulülituspidurdust rakendatakse väikese kiirusega koormuse langetamisel ja ajami reverseerimisel. 3) Dünaamiline pidurdus. Dünaamilisel pidurdamisel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse.

Energeetika → Automaatjuhtimise alused
70 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

· tööpinge: madalpinge (kuni 690 V) või keskpinge, · vooluliik: alalisvool või vahelduvvool, · mehaaniline sidestus: otse, läbi reduktori või kaudne, · kompaktsus: ühendatud või eraldiseisvad mootorid · liikumise iseloom: pöörlev, vertikaalne või horisontaalne kulgliikumine, · kujundus: sõltumatu, süsteemne, alalisvoolu vahelüliga jne, · pidurdusviis: energia tagastust võimaldav, energia tagastust mittevõimaldav, · jahutusviis: loomulik jahutus, sundjahutus (õhkjahutus, vedelikjahutus jne). Elektriajamite liigitus rakenduse alusel. Elektriajamid liigitatakse rakenduse alusel nelja põhilisse gruppi: · olmeajamid, · üldtarbeajamid, · eritüüpi ajamid, · servoajamid. Alljärgnevas tabelis on toodud ajamitüüpide põhilised rakendused ja tunnused

Elektroonika → Elektrivarustus
113 allalaadimist
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

võrku ühendatud seadmetele. Kuna aga selline lahendus on kallim ning suurendab muunduri massi ja mõõtmeid, siis on see otstarbekas suurte võimsuste puhul nt elektrirongides, suurtes kraanades. Dünaamiline pidurduse puhul ei tagastata elektrienergiat toitevõrku, vaid antakse kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi 47 mootori mähiste tekitatakse staatoris paigalseisev magnetväli, mis tekitab rootoris pidurdus- ja hoidemomendi. Sel ajal energiat võrku tagasi ei anta. Alalisvooluga pidurdamisel ei ole

Energeetika → Energia ja keskkond
73 allalaadimist
800 ARK i eksamis esinevat küsimust
204
docx

800 ARK'i eksamis esinevat küsimust

sõiduki taha kogunenud kiiremaid sõidukeid, mis ei saa tiheda vastassuunaliikluse tõttu mööda sõita? Ta peab... Järgmisel ristmikul ära pöörama. Selleks sobivas kohas kiirematele sõidukitele möödasõitu võimaldama, hoidudes võimalikult paremale ja vajadusel peatuma. Sama kiirusega edasi sõitma. 8. Mida näitab see märk koos lisateadetetahvliga? Pidurdusmaa pikkust esimese kurvini. Ohtliku teelõigu pikkust. Kaugust esimese kurvini. 9. Milline pidurdusviis sobib kasutamiseks mõõdukalt libedal teel, kui autol puudub pidurite blokeerimisvastane seade (ABS)? Mootoriga pidurdamine. Katkendlik vajutamine piduripedaalile (nn. tippimine). Pidurdamine blokeeritud ratastega. 12. Mida tähendab selline lisateatetahvli ja märgi ühend? Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga. 200 m kaugusel algab edasisõidu keeld. 13. Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatud teelt pimedasse sõitmisel.

Auto → Liiklus
765 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun