autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus. Tihti võib andekuse segamini ajada ka tähelepanuhäire või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, tujumuutused, rahmeldamine jms. nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiivsete lastega. Aspergeriga sarnased jooned võivad avalduda sobimatu koolikeskkonna või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Sepp 2010). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P., Kuusik,Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses
kõrvatroppe. Uni on ajule kasulik. Kui olete kehv magaja, siis kaitske oma und kõigi ja kõige eest. 9. Kui tahate magada, ärge võtke unerohtu. Teadustööd näitavad, et unerohud ei aita objektiivselt kaasa paremale unele. Une reguleerimine tunduvalt keerukam protsess kui teatud ajukeskuste töö pidurdamine. Seega ei too ravimid head und, kuid võivad raskendada hommikust ärkamist ja teid ülejäänud ajal unisemaks muuta. Aju pidurdusprotsessidega mängimine võib viia mitmete nii kognitiivsete kui ka kehaliste probleemideni hallutsinatsioonidest depressioonini. 10. Ärge jätke und vahele. Liiga vähene uni on seotud ülekaalulisusega, südame ja veresoonkonna haiguste ja mitmete tõsiste vaimsete häiretega. Unepuuduse korral ei suuda aju ja keha oma energiatarbimist piisavalt hästi kontrollida: vähe maganud inimesed kipuvad rohkem näksima ja sealt probleemid algavadki. Unepuudus mõjub
kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. - Lõdvestus: Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. Lõdvetus on lihastiku ja närvisüsteemi seisund, kus tahtele alluvad lihased on pingest võimalikult vabad. Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus. 15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus
Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga – näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire/hüperak- tiivsuse või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarna- sed on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või ise- seisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmel- damine jms nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiiv- sete lastega. Järgnevas tabelis on võrdluseks esitatud käitumisjooned, mis aitavad eristada tähelepanuhäirega/hüperaktiivseid ja andekaid lapsi. 66 Kuidas andekat last ära tunda? Tabel 3. Tähelepanuhäirega/hüperaktiivse (AD(H)D) ja andeka lapse käitumise võrdlus (Webb jt, 2005 alusel). AD(H)D lapse käitumine Andeka lapse käitumine Halb tähelepanuvõime enamikus Halb tähelepanu, igavlemine, unista-