PIDURITE ARENG KARL KOBAK 2018 PIDURITE AJALUGU · Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. · 1950. aastate alguses võeti süsteem kasutusele Inglismaal. · 1958. aastal katsetati Maxareti süsteemi Royal Enfieldi mootorrattal Super Meteor. · 1960. aastatel prooviti võtta Maxaret mehaaniline süsteem kasutusele ka autotööstuses. TÄNAPÄEVASED SÜSTEEMID · Esimese nii nimetatud täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi autodele töötas välja Chrysler
· läbi viia teooria ja praktilise sõidu testid · kvaliteedi tagamine kõikide testide alusel · arendada tulevase haridus-ja testimise keskkonnas oma õppimist 8. ÜLESANNE Andmed: Lahendus v0=78 km/h F= mg v=32 km/h =F/mg s=31m (v+v0)/2= s/t Leida: t=31m/13,9m/s -? t=2,2s =(v-v0) /(t*g)=13,8m/s / (2,2s* 9,82 m/s2=0,64 ABS lühandaks pidurdusmaad kuni 30% ehk 9.3m võrra. Tegemist oli kas asfalt või betoonkattega teega.
Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi Ø Talverehvid Ø Jäta piisavalt pidurdusmaad Ø Hoia ohutut pikivahet Ø Näe ja ole nähtav Ø Kontrolli libisemist Ø Pidurda arukalt Ø Põika takistusest kõrvale Ø Kasuta alati turvavööd Ole ettenägelik jäta mänguruumi Ettenägelik sõitmisviis on eelkõige võime näha ohtu ette piisavalt vara. Ohuteguriteks võivad olla: ØTee ja selle seisukord ØIlmastik ja teeolud ØTeised maanteel liikujad: jalakäijad, jalgratturid ja muud liiklusvahendid. Oluline tähtsus on ka enda tervislikul seisundil ja liiklusvahendi
AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab ka erinevate füüsikaliste teguritega, (kiirenduse maksimum väärtus
asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ja kasutasid pidurdusjõu reguleerimiseks hooratast. Katsetustel saavutati 30% pidurdusmaa lühenemine, kuna piloot sai pidurdada kohe täie võimsusega. 1950. aastate alguses võeti süsteem kasutusele Inglismaal. Dunlopi loodud Maxaret süsteem ei erinenud palju eelkäijast. Süsteemi põhimõte oli endiselt puhtalt hüdrauliline ja kasutati hooratast. Siiski hakkas Dunlopi loodud süsteem levima üle
kättesaadavaks. Võib aga öelda, et ABS-piduritega auto liisingumakse on umbes 100 krooni võrra suurem kui tavapiduritega samal mudelil. Seega võib julgelt väita, et üks tähelepanuväärsemaid leiutisi sõidukite turvalisuse vallas ei ole enam luksusese. ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. Välja arvutatud informatsioon. Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab ka erinevate füüsikaliste teguritega, (kiirenduse maksimum väärtus ja pidurdamisel erinevatel astmetel saavutatav hõõrdumine) et
Turvise välimises osas on tavaliselt suuremad klotsid, mis parandavad stabiilsust kurvides. Väiksemad sisemised klotsid aitavad vett ära juhtida. Kindlasuunaline turvisemuster Rehv võib pöörelda ainult ühes suunas; kindlasuunalised rehvid parandavad sirgjoonelist kiirendusvõimet, vähendades rehvi veeretakistust. See muster aitab vähendada ka pidurdusmaad. Kindlasuunalised rehvid on mõeldud kindlale autoküljele. Rehvide ümbertõstmisel tuleb jälgida, et rehvimuster jääks ettenähtud suunda. Sümmeetriline turvisemuster Turvisemustri vasak ja parem pool on ühesugused. Rehvikonstruktsioon ja märg tee Tänavasõidurehvide mustris kasutatakse nii klotse kui ka ribisid. Soonte abil luuakse rehvi
annaabi.ee 
