· Ideaalse tühijooksu nurkkiiruse juures, kui = 0, on I = 0 ja E = U. · Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. · Vastupidiseks muutub ka mootori moment. · Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. · Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. Rekuperatiivpidurdus võib esineda siis, kui vintsiga langetatakse koormust · Rekuperatiivpidurdusel ei ole vaja muuta mootori lülitusskeemi · Selline pidurdus on töökindel ja majanduslikult ökonoomne. · Rekuperatiivpidurduse puuduseks on see, et teda on võimalik rakendada suurte nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Seda pidurdust on otstarbekas kasutada koormuste langetamisel suurte kiiruste juures ja
· elektrienergiat võib saada loodussõbralikest allikatest (päike, tuul, hüdro-, termaal- ja tuumaenergia) Akudega elektriauto puudused: · akupatarei ühe laadimisega läbitakse 150400 km · akude suur mass, maksumus ja lühike tööiga · akude laadimiseks kulub aega · elektrienergia tootmise kasutegur soojusjaamas on võrreldav sisepõlemismootori kasuteguriga · kivisöe ja põlevkiviga töötavad elektrijaamad saastavad keskkonda · kütuselemendiga autol tuleb kasutada pidurdusenergia salvestina eraldi elektrienergiasalvestit, näiteks superkondensaatorit · kütuselement on kallis · pliiakusid kahjustab kiire laadimine · plii on mürgine Arvestades asjaolu, et autofirmad on elektriautodesse rohkem panustanud viimasel aastakümnel ja sisepõlemismootorit on täiustatud enam kui sajand, tuleb olla optimistlik. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori kasutamine alalisvoolumootori asemel on parandanud oluliselt ajami töökindlust ja võimaldab mootori momenti
Joonisel I.3, a, on toodud muunduri ühekvadrandiline (1Q) tunnusjoon ning joonisel I.3, b, c, kahekvadrandiline (2Q) tunnusjoon ja joonisel I.3, d, neljakvadrandiline (4Q) tunnusjoon. Esimesel juhul on koormuse pinge ja vool ühesuunalised, teisel juhul võib muutuda koormuse pinge suund muutumatu voolu suuna korral ja kolmandal juhul võib muutuda koormusvoolu suund muutumatu pinge suuna korral. Reeglina on mootorile vajalikud kahe- ja neljakvadrandilised muundurid, mis omavad jõuahelat pidurdusenergia vastuvõtmiseks ja hajutamiseks. Kuni mootori klemmidele on rakendatud toitepinge, tekitab see võimsuse (ka voolu) läbi alaldi, mis võib olla kahesuunaline, võimaldades masinal töötada nii mootorina kui generaatorina ning pöörelda ühes või teises suunas. Siin ongi põhjus, miks nõutakse neljakvadrandilisi süsteeme, kui koormuspinge ja koormusvool on kahesuunalised. Mootori talitlus pöörlemissuunaga "edasi" kujutab endast esimest kvadranti positiivse pinge ja vooluga
Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. Vastupidiseks muutub ka mootori moment. Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. 2) vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile, seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. 3) dünaamilisel pidurdusel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on
ahelast. See osa töötab tavalisega võrreldes vastupidi, st. siis kui me soovime ajami pidurdamiseks juhtida energiat tagasi võrku. Mootorina töötamisel sõltub mootori pinge ja pöörlemiskiirus pooljuht lüliti PL2 lülitamisest. Kusjuures induktiivsusesse salvestatud energia juhitakse PL2 suletud oleku korral läbi dioodi VD2 mootorile, ning ei muutu mootori reziimist ei pinge ega voolu suund. Pidurdamiseks on PL2 ja selleks et pidurdusenergia siirduks ajamist võrku peab muutuma voolu suund ja see saab juhtuda siis kui mootori pinge on sisendpingest kõrgem, ning avatakse diood VD1. Esmalt toimub energia salvestamine induktiivsusesse, kui lüliti PL1 on suletud. Kui aga PL1 avatakse, muudab emj. induktiivsuse omapolaarsust, ta jääb järjestiku ankru emj jõuga, ning sellega ületab pinge, diood VD1 avatakse ja vool suundub tagasi sidemesse.
tnis koorrriab nil sagedusmuundurit kui ka toitevõrktr. Vooltr tttgevus sõltub nruunduri puĮsilaius- rnociulatsiooni sagedusest ja kaabli nraļrtuvusest. Viirnarre sõltub kaabļi tüübist, isoļatsioorrirrraterjalist. varjestusest kaabli pikkusest ja selle paigalciusviisist. Riilrmaajanii puhui on otsĮĮStava tähtsusega nrootoreid įįherrcįavate kaablite kogupikkus. Pidurdustakisti valik. Pidurdustalitluses töötava sagedusttruuncuri puhr-rl kasutatakse liig-ce pidurdusenergia hajutamiseks pooljuhthilitiga kommuteeritavat pidurdustakistit (vt. 5. ptk.). Pidurilüliti koos pidurdustakistiga lüļitatakse rõöbiti alalispinge valrelüliga nirrg t'akettdatakse tööle julrul, kui vahelüli alalispinge kasvab teatud läviväär1trseni. Sisseļülitatird pidurdustakisti ļrajutab muutrdttri vaļrelįįli energiat ja alandab koirdensaatori pirrget. Kestva pidurdrisprotsessi
annaabi.ee 
