õppimiskatse tulemuste võrdlemisel alkoholi juhupruukijatega. Ühtlasi täheldatakse mälu ebatäpsust: õpitav materjal omandatakse umbmääraselt, ligikaudselt. Elementaarse motoorse refleksi uurimisel selgub, et häiritud on ka liigutused, eriti nende kordinatsioon. Reaktsiooniaeg nii valgus kui ka helisignaalidele on pikenenud, seejuures ebaühtlane ja kõrvaliste ärritajate poolt kergesti mõjutatav. Ilmneb suurenenud kalduvus reaktsioonide välispidisele pidurdusele, mis annab tunnistust ajukoore erutusprotsessi nõrgenemisest. ALKOHOL JA RASEDUS 4 Kas alkoholi tarbimine on sündimata lapsele ohtlik? On kindlaks tehtud, et isegi ühekordne suurem annus alkoholi võib kahjustada sugurakke ning neis kätketud pärilikkuseainet. Eriti tundlikud on meessugurakud. Joobeseisundis viljastatud munarakust arenev loode võib seetõttu
Me teame, et tähtede kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis aga et kaugused tähtede vahel on suurusjärgus 1014 km, kulub lähimate tähtedeni jõudmiseks ka selliste kiiruste korral miljoneid aastatid. 4. Kirjeldage Maa liikumist. Maa ei liigu ruumis vabalt, vaid läbi meteoorse ainepilve, mis pidurdab Maa liikumist. Planeet kaotab energiat ja peaks lõpuks langema Päikesele. Lisaks pidurdusele kosmilises tolmus mõjutab planeetide liikumist teiste planeetide ja ka oma kaaslaste gravitstsiooniväli. Seega võib planeedi orbiit ja tiirlemisperiood küll pisut muutuda, kuid orbiidi põhiparameetrid – kaugus Päikesst ja ekstentrilisus on aga väga püsivad suurused. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge natuke rohkem, kui tagumist külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes viltu- Maa aga lapik- tekib jõupaar, mis püüab telge õigeks tõmmata
saj algul: inhibitsioon on organi või funktsiooni tegevuse takistamine teise organi või funktsiooni poolt. Sealjuures vastavate funktsioonide elluviimise võime säilib ja võib manifesteeruda niipea kui piirav jõud eemaldatakse. Pidurduse mõistet on kasutatud väga erinevate nähtuste seletamiseks: füsioloogilised protsessid ajus, reflekside avaldumine, teadvus ja tahe, hüpnoos, ka vaimuhaigused. Seega tuleb alati täpsustada, mis mõttes pidurdusest räägitakse. 1. Kolm pidurdusele osutavat faktide gruppi a. Aju lisakahjustusel võib ajukahjustuse tagajärjel kadunud funktsioon taastuda i. Sprague: kassidel ühepoolne OT neocortexi eemaldamine -> täielik kontralateraalne hemianoopia (nn „kortikaalne pimedus“). Nägemine taastub, kui kassil eemaldada koorekahjustusele kontralateraalne colliculus superior. Koorekahjustusele ipsilateraalne colliculus superior
Jaguneb: - Sümpaatiline kutsub alati esile organi aktiivsuse tõusu. - Parasümpaatiline vähendab organi aktiivset talitlust. 55. Pidurdus kesknärvisüsteemis. Füsioloogias nim. pidurduseks perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivset allasurumist. Kesknärvisüsteemi tegevuses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutusprotsessilgi. Pidurdusega piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis. Tänu pidurdusele tekivad organismi üldise, mittekoordineeritud reaktsiooni asemel kindlad refleksid. Pidurdus on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel, millega kindlustatakse terviklik tegevus. Tal on suur osa uure, tingitud reflekside väljatöötamisel ning loomade ja inimese kõrgemas närvitegevuses üldse. Veel kaitseb pidurdus närvirakke kurnatuse eest. Pidurdus kujutab omapärast tegevuslikku seisundit, on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb erutusega koos
vahendusel teistele närvirakkudele, lihasele või näärmele. Pidurdus erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. N: KNS talitluses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutuselgi. P kujutab endast omapärast talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga piiratakse näiteks erutuse irradiatsiooni KNS-s. tänu pidurdusele tekivad organismis koordineeritud, kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega). Ülepiiriline pidurdus ei ole seotud spetsiaalsete pidurdussünapsitega, vaid tekib liiga sagedase või liiga kestva erutuse tagajärjel
eesmärgiga paremini kasutada toodanguvõimet ja vähendada haigestumist. 3.4. TEMPERAMENT EHK NÄRVISÜSTEEMI TÜÜBID Närvisüsteem, on organismi keskne süsteem, mis reguleerib ja koordineerib kõiki protsesse. Närvisüsteemi tüüp e. temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e. jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja erutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus (s.o. ülemineku kiirus erutuselt pidurdusele ja vastupidi) määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub ka kehaehituse tüübist. Tavaliselt on suurema kehamassiga loomad tasakaalukamad (lihaloomad). Kerget tüüpi õrna kehaehitusega loomad on sagedamini labiilse närvisüsteemiga ja ülekaalus on erutusprotsessid. Seega närvisüsteemi tüüp on ainevahetuse kaudu seotud konstitutsioonitüübiga. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse põllumajandusloomadel nelja
annaabi.ee 
