Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW
ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. pV=const, kui T=const. 5.Tuletage valem kaldpinna maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral sellele asetatud keha ei hakka libisema 6.Tuletage Esimese kosmilise kiiruse arvutusvalem 7.Kahetonnise massiga auto, mille kiirus on 108km/h pidurdab. Hõõrdetegur kummide ja teekate vahel on 0,6. Määrata pidurdusaeg ja pidurdusteekond. 8.Mitu mooli gaasi sisaldab 20 liitrises balloonis temperatuuril 27C, kui rõhk balloonid on 20 atm. Mitu molekuli on balloonis?
4. Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Tuletage valem min lubatud kiiruse jaoks, millega võib siseneda kurvi raadiusega r, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on ette antud. 6. Soojusülekande liigid koos lühikirjeldusega. 7. Määrata molekulide arv 20-liitrises balloonis, milles oleva gaasi rõhk on 10 atm ja temperatuur on 27 C kraadi. 8. Auto massiga 2 tonni, mis liigub kiirusega 90 km/h, pidurdab. Määrata pidurdusaeg ja teekond, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on 0,4. II variant 1. Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab ? 2. Defineerige jõu ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage mehhaanilise energia jäävuse seadus. 4. Isobaariline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Keha kaal ( mõiste, arvutusvalem koos põhjendusega) 6
ekvivalentne vool (ta on ekvivalentne tegeliku muutliku I i 1 vooluga e soojenemise mõttes). t1 t 2 ... t n Allpool välja toodud valmemis on välja toodud ekvivalentse voolu arvutamise valem väikeste pauside korral, kus on soojenemise ja -jahtumus ajakonstantide suhe. ts- töötamisaeg püsikiirusel, tk- käivitusaeg, tp- pidurdusaeg n I t 2 i i Ie i 1 1 ts t k t p t0 2 Mootori valimisel ekvivalentse voolu meetodil konstrueeritakse esialgselt valitud mootori jaoks voolu koormusdiagramm I=f(t) ning selle alusel arvutatakse ülaltoodud valemitest ekvivalentne vool. Tingimus mootori valikuks on I n I e 26. Ekvivalentse momendi meetod 27
Pidurdus- ldus Stardī- sagedus sagedus Pidurdusaeg 802-'1 802-0 (A03-0) Pidurduspinge
1 1 M* Mt u 2,68 2 5,64 Nm G 0,95 Käivitusaeg kuni 1500 p/min J sum 1,31 2 1500 ta 17,5 s MM M * 60 (17,42 5,64) Pidurdusaeg nimikiiruselt seismajäämiseni J sum 1,31 2 2850 tb 17,0 s MM M * 60 (17,42 5,64) 61 7. SUJUVKÄIVITIGA AJAM 7.1. Sujuvkäiviti ja tema tööpõhimõte
väärtused ning mootori võlli ja seega tööorgani jooksvat asendit kontrollivalt asendiandurilt AA saadav signaal Sp. Mikroarvuti arvutab välja pidurdusaja tpid ja pidurdusteekonna Spid, aga samuti vahe S1 = Se,p Spid. Seejärel vastastatakse S1 asendianduri signaaliga Sp. Hetkel kui S1 saab võrdseks Sp- ga, annab arvuti signaali elektriajami pidurdamiseks ning algab pidurdusaja tpid arvestus. Kui pidurdusaeg on lõppenud, annab arvuti käskluse elektriajami välja- lülitamiseks. 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt. Selleks et edukalt realiseerida juhtimisülesandeid, on hädavajalik põhjalikult tunda juhtimisobjekti, st tema määratlemiseks on vaja koostada tema matemaatiline mudel ning eraldada keskkonnast tema sisendid, väljundid ja häiringud. Määrata tuleb ka mudeli kõigi parameetrite väärtused.
ühtlaselt või kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus väheneb. Võimsuskaod elektriajamis, mehaaniline takistus ja ülekandemehhanismi kasutegur tulevad aeglustamisel kasuks, kuna need vähendavad nõutavat pidurdusvõimsust. Regenereeritud potentsiaalne energia sõltub maksimaalsest võimsusest ja väljajooksu ning peatumiskestusest. Pidurdusaeg ja pidurdustsükli kestus määratakse protsessile esitatavate nõuetega. Energia hajutamine. Ajal mil mootor pidurdub muundatakse mehaaniline energia elektrienergiaks ja ning parimaks võimaluseks oleks selle tagastamine toitevõrku. Energia rekuperatsioon (regeneratsioon) toimub muunduri negatiivse voolu korral. Alalisvoolu vahelüliga muundurite puhul laeb negatiivne vool lüli kondensaatoreid. Toitepinge kasvab kui toitevõrk on piiratud võimsusega
Lihasreaktsioon vastusaeg 0,05 sek Piduri mõjumise algus läviaeg 0,20 sek (0,15-0,20) Rataste blokeerimise algus täielik pidurdusaeg: ei saa täpselt määrata, kuna sõltub kiirusest ja pidurdusjõust Auto peatub 862 3) Sõit öösel ja eriliste ilmastikutingimuste korral Sõit vihmas Pidurdusteekond on märja sillutise puhul kaks korda pikem kui kuival sillutisel. Sõidutee on vihmasaju algul eriti libe. Tuleks vältida järske kiirendusi, äkilist pidurdamist ja kiireid roolipööramisi
annaabi.ee 
