Underi kõrgkvaliteedilises tõlkes ilmus 1941. aastal Lermontovi ,,Valik luuletusi", millega tähistati suure poeedi 100. surma- aastapäeva. Marie Underi viimane kodumaal ilmunud luuleraamat ,,Mureliku suuga" (1942) ilmus juba okupatsiooniaegse sõjategelikkuse süngel taustal, sisaldades värsse 1935-1942. ,,Veriseimaks raevuks" nimetab luuletaja seda aega 1943. aastal G. Suitsule pühendatud värssides. Underi 60. sünnipäev samal aastal möödus pidulikkuseta, luuletaja oli tõmbunud koduseinet vahele ega andnud ühtki intervjuud. Mureliku suuga öeldud luulesõnades domineerivad tardumise, vägivalla ja hävingu motiivid. Luulekogu keskmeks on inimliku kannatuse suur teema. Kaheksaastmelises värsitsüklis ,,Leina aegu" kuulatleb luuletaja oma sisehääli ema surma järgses kaotusevalus. Võlatunne, andmata jäänud armastuse põletav kahjatsuslik puudutus, lapse igavesti hilinev äratundmine ema armu suurusest lähendab neid värsse G
valmis tehtud, muidugi eestlaste tuntud liha ja vorst hapukapsastega. Kosjatraditsioonidest hakkas kaduma selle mänguline ja luuleline osa. Pärast kosjast käimist hakati pulmadeks valmistuma ja sel ajal käis peigmees tihti pruudil külas. Oma küla inimesi kutsuti pulma tavaliselt suuliselt, kaugemale saadeti kutse. Linnas oli enamasti komme saata kutsekaardid kõigile. Registreerimine ja laulatus Registreerimine toimetati kõikjal ilma igasuguse pidulikkuseta. Ametnik täitis nõutud paberid, abiellujad ja tunnistajad kirjutasid alla ja abielu oligi sõlmitud. Algul ei olnud kombeks 16 pulmalisi registreerimisele kaasa võtta, neile oli mõeldud kiriklik laulatus ja järgnev pulmapidu. Kui polnud võimalik teha suuri kulutusi või ei soovitud muul põhjusel kirikus avalikku laulatust, siis tehti seda kodus, kirikumõisas või kirikus kinniste uste taga.
Austrias jõustus 1811.a Austria Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch für die deutschen Erblande (ABGB). Keiser Joseph II- üldine seadus kuritegudest ja nende karistamisest. Üld- ja eriosa. Tunnistas nullum crime põhimõtet. Kuriteo mõiste on paika pandud. Karistused: ainuke eluvõtmine on poomine, kohaldada võis ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Protseduur kindlalt paika pandud- pärast hukkamist pidi laip 12 tundi rahvale näitamiseks jääma ja hukkamispaiga kõrvale pidulikkuseta maha matta. Olid ka häbistavad ja paranduslikud karistused. Erinevalt ALR-st on Austria seadusteraamat puhas tsiviilõiguslik seadusandlus. Järgib loomuõiguslikku süstemaatikat. ABGB, samuti ALR ja Code Civili põhiprintsiibid, süsteem ja mõned olulise detailid olid loomuõiguslikud. Oma materiaalse sisu poolest olid need roomaõiguslikud. 17.Preisimaa õigus. Igal riigil on vaja õigust süstematiseerida. Reformimine algas Preisimaal.
kõrgemal tasemel kui ALR (seadustekogu), kuid madalam kui Napoleoni koodeks. Kriminaalõigus oli Josephina, Austria keiser Joseph II 1787 a. Koosnes üld- ja eriosast. Tuntakse Nullum Crimen põhimõtet. Kirjeldatud on ka kuriteo mõistet. Surmanuhtluse vorm oli ainult poomine. Võis kohaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Olid ettenähtud protseduurid (12 tundi pidi rippuma rahvale näitamiseks, siis tuli pidulikkuseta matta). Vangistus, sunnitöö, ihunuhtlus, häbipost. 23 17. Preisimaa õigus. Preisimaa kuningas Friedrich II andis 1746 aastal juhiseid üldiseks seaduse reformiks ja töö seaduste kodifikatsioonide kallal lõppes alles 1794, kui kinnitati Preisimaa seadustekogu (ALR). Põhiosas oli see seadustekogu loomuõiguse ja valgustusliikumise ühine looming.
annaabi.ee 
