Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pidamistest" - 5 õppematerjali

Johann Voldemar Jannsen
3
docx

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Jannsen Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, just see pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust...

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Kas kõik tõed on suhtelised
2
doc

Kas kõik tõed on suhtelised?

see uskumus on absoluutselt õige? See on suhteline, sest inimesed on erinevad kui ka nende toidu eelistused.Lätlasele ja hiinlasele pakkuda rotti süüa, arvatavasti lätlane keelduks, sest ta pole harjunud seda sööma ning rott on tema jaoks mustust sümboliseeriv loom.Hiinlane aga võtaks selle vastu, tänaks ja hiljem sööks ka lätlase roti ära, sest tema on seda harjunud sööma ja see on tema jaoks delikatess.Kõik sõltub inimeste toidu eelistustest ja tõeks pidamistest. Kas kõik tõed on suhtelised? Sellele on väga raske anda ühest vastust. Igal ühel on oma arvamus tõest ja keegi ei saa sundida inimesi uskuma ühte moodi, igaüks järeldab asju oma vaatenurgast, seega on oluline, et inimene säilitaks oma arvamuse, muidu oleks maailm liiga ühekülgne. Minu arvates ja nagu sai ka tõestatud ei ole kõik tõed suhtelised. Styv Solovjov Pärnu ühisgümnaasium G1a Styv Solovjov Pärnu ühisgümnaasium G1a

Filosoofia → Filosoofia
22 allalaadimist
Nimetu
22
doc

Nimetu

10.3 Palgasüsteem ja selle areng Töötajatel on tunnihinne ja sellest tulenev kuupalk. Tulevikus plaan kindlasti tõsta töötajate palka ja võtta juurde uusi töötajaid. 10.4 Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine Esialgu kasutame oma ettevõttes spetsialistide abi kes teostavad raamatupidamist ning aitavad IT vallas. Hiljem suudan juba ise koos oma töötajatega tegeleda raamatupidamisega ning tegeleda vajalike IT toimingutega. Abiks kasutan isikuid kes teavad söögikoha pidamistest ning aitavad mind õigete valikute ja otsuste tegemisel. Annavad soovitusi kuidas oma söögikohta pidada ja mida selleks teha, et kõik läheks nii nagu oleks mulle kõige kasulikum. 17 11 Finantsmajandusplaanid 11.1 Planeerimissüsteemi kirjeldus Esialgne plaan on alustada oma äri äriplaani järgi. Kui midagi peaks muutuma, teen muudatused ka äriplaanis. 11.2 Finantseerimine Algkapitaliks on hetkel planeeritud oma raha 10000

Majandus → Majandus
413 allalaadimist
Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Eesti riigiaparaadi haldus suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadri vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa muti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. ELANIKKONNA TURVALISUS JA KORRAKAITSE 1.Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks pidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada. 2.Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipuleerimist. Selline “võitlus” ei ole praktikas olnud tulemuslik. Teadusuuringud näitavad, et jõuga maha surutud kuritegevus ei kao, vaid ilmutab end üha uutes ja veelgimas taapsemates vormides. 3.Turvalisuse programmi tulemuslik elluviimine on võimalik ainult riigi ja kohalike omavalitsuste

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

vaenlaste vastu ­ kelle all mõeldi perekondi, kust oli   mobiliseeritud   mehi   Saksa   sõjaväkke   või kohalikku   Omakaitsesse.   Need   pered   ei tohtinud omada  üle  5­6  hektari maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik muust varast ning loomadest. Maareform halvendas maal nii sotsiaalseid kui   majanduslikke   olusid,   samuti   ini­ mestevahelisi   suhteid.   Uusmaasaajate   maja­ pidamistest   ei   kujunenud   elujõulisi   talusid. Punavooriga vilja riigile Need olid liiga väikesed (keskmiselt alla 15 ha), madala   tootmistehnilise   tasemega,   ning   mis veelgi olulisem ­ paljud vastsed maaomanikud juttu   kollektiviseerimisest.   Kuid   juba   alates ei   olnud   valmis   peremeheks   olema.   Maa 1946.   aasta   lõpust   ilmnes   Eesti   NSV   tollases

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun