aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. · Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht "Sakala". · Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi · Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talu- pidamisjuhendeid. · Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul,, · Pani aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. · Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. · 1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida,, · Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa · Tütarlastele koostas Jakobson eraldi
Leht oli algusest peale väga populaarne rahva seas, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Ta taotles reformide elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale. 1881. aastal valiti Jakobson, Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talu-pidamisjuhendeid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala kalender põllumeestele" (1880). Jakobson pani nende raamatutega aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. Tema kõrge-tasemelised uuenduslikud
Tänu võitlusele "Sakalaga" "Eesti Postimehe" ja klerikaalide vastu kujunes Jakobson eesti 1870- ndate ja 1880-ndate aastate ühiskondliku liikumise keskseks tegelaseks. Ajalehe ,,Sakala" ilmumine oli Jakobsoni elus poliitiline tipp hetk. 6 Jakobsoni panus eesti hariduse arendusse 1881. aastal valiti Carl Robert Jakobson Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talu-pidamisjuhendeid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala kalender põllumeestele" (1880) jmt. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. Tema kõrge- tasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti
täienduskülvi teel. C.R. Jakobson oli pedagoog ja hea kasvataja. Need omadused avaldusid ka tema põllumajanduslikus tegevuses. Oma tööd sellel põllul tegi ta suure järjekindlusega. Uuendusi soovitades ei tulnud ta mitte huupi ettepanekutega välja, vaid üks uuendus kasvas välja teisest. Alati toonitas ta raudse järjekindlusega.. et kõik sünniks teaduse põhjal Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talu-pidamisjuhendeid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala kalender põllumeestele" (1880) jmt. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on praeguseks tehtud talumuuseum. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Kurgjal.
Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis ,,Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks. Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. 2.3. Jakobsoni raamatud ja õpikud Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talu-pidamisjuhendeid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu ,,Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869) ning raamatud ,,Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), ,,Kuidas karjad ja nende saagid 8 meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), ,,Sakala kalender põllumeestele" (1880) jmt. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.
annaabi.ee 
