1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule. Sellest sündis väga tihe koostöö ja sõprus, milles nad üksteist väga osavalt täiendasid. 1907.a. lõpus reageeris Braque looming Picasso avastustele. Ta maalis samas laadis ,,Suure akti", mille ta eksponeeris 1908. aastal Sõltumatute Salongis. Braque omalt poolt süvendas Picasso huvi Cézanne'i loomingu vastu. Braque liikus täpselt samasugust kubismi arengu teed pidi nagu Picassogi, maalides aastal 1909-1912 analüütilisi maale, (nt. ,,Kann ja viiul" 1910). Nii analüütilise ku sünteetilises kubismis oli just Beaque see, kes esimesena hakkas sisse tooma uuendusi, kuid nagu nende kahe kunstniku puhul tüüpiline, haaras Picasso uuendustest kohe kinni, arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914).
1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule. Sellest sündis väga tihe koostöö ja sõprus, milles nad üksteist väga osavalt täiendasid. 1907.a. lõpus reageeris Braque looming Picasso avastustele. Ta maalis samas laadis „Suure akti“, mille ta eksponeeris 1908. aastal Sõltumatute Salongis. Braque omalt poolt süvendas Picasso huvi Cézanne’i loomingu vastu. Braque liikus täpselt samasugust kubismi arengu teed pidi nagu Picassogi, maalides aastal 1909-1912 analüütilisi maale, (nt. „Kann ja viiul“ 1910). Nii analüütilise ku sünteetilises kubismis oli just Beaque see, kes esimesena hakkas sisse tooma uuendusi, kuid nagu nende kahe kunstniku puhul tüüpiline, haaras Picasso uuendustest kohe kinni, arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: „Suur akt“ (1908), „Vaikelu viiuliga“ (1911), „Puuviljanõu ja kaardid“ (1913), „Pudel, ajaleht, piip ja klaas“ (1913), „Klaas, karahvin, ajaleht“ (1914).
1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule. Sellest sündis väga tihe koostöö ja sõprus, milles nad üksteist väga osavalt täiendasid. 1907.a. lõpus reageeris Braque looming Picasso avastustele. Ta maalis samas laadis ,,Suure akti", mille ta eksponeeris 1908. aastal Sõltumatute Salongis. Braque omalt poolt süvendas Picasso huvi Cézanne'i loomingu vastu. Braque liikus täpselt samasugust kubismi arengu teed pidi nagu Picassogi, maalides aastal 1909-1912 analüütilisi maale, (nt. ,,Kann ja viiul" 1910). Nii analüütilise ku sünteetilises kubismis oli just Beaque see, kes esimesena hakkas sisse tooma uuendusi, kuid nagu nende kahe kunstniku puhul tüüpiline, haaras Picasso uuendustest kohe kinni, arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914).
1907. aastal tutvus Braque Picassoga, see kohtumine oli otsustav kubismi käekäigule. Sellest sündis väga tihe koostöö ja sõprus, milles nad üksteist väga osavalt täiendasid. 1907.a. lõpus reageeris Braque looming Picasso avastustele. Ta maalis samas laadis ,,Suure akti", mille ta eksponeeris 1908. aastal Sõltumatute Salongis. Braque omalt poolt süvendas Picasso huvi Cézanne'i loomingu vastu. Braque liikus täpselt samasugust kubismi arengu teed pidi nagu Picassogi, maalides aastal 1909-1912 analüütilisi maale, (nt. ,,Kann ja viiul" 1910). Nii analüütilise ku sünteetilises kubismis oli just Beaque see, kes esimesena hakkas sisse tooma uuendusi, kuid nagu nende kahe kunstniku puhul tüüpiline, haaras Picasso uuendustest kohe kinni, arendades sõbra leiutist edasi. Teoseid: ,,Suur akt" (1908), ,,Vaikelu viiuliga" (1911), ,,Puuviljanõu ja kaardid" (1913), ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas" (1913), ,,Klaas, karahvin, ajaleht" (1914).
annaabi.ee 
