Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi (Piastide dünastia) ja võttis vastu ristiusu (966). Mieszko I poeg Boleslaw I saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti 1076, pole Poolas enam mõnda aega kuningat, Piastide dünastia jätkab hertsogitega ja Poola on killustunud kuni 13. saj lõpuni. Ungari riigi algus Keskaja alguses olid Ungaris vaheldumisi hunnid, gepiidid ja avaarid. 9
Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi (Piastide dünastia) ja võttis vastu ristiusu (966). Mieszko I poeg Boleslaw I saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti 1076, pole Poolas enam mõnda aega kuningat, Piastide dünastia jätkab hertsogitega ja Poola on killustunud kuni 13. saj lõpuni. Ungari riigi algus Keskaja alguses olid Ungaris vaheldumisi hunnid, gepiidid ja avaarid. 9.sajandi lõpus
naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale. Küll aga osutusid leedulased Vana-Vene riigile oluliseks liitlaseks Mongoli-tatari vallutuste ajal. Poola hõimude liitume ühtse vürsti alla toimus sarnaselt venemaaga. Piastide dünastia, mis valitses kuni 1350. Esimene kristlasest vürst 966 Mieszko I, kes võttis ristiusu vastu Roomast. A 1000 oli ristiusk Poolas juba sedavõrd levinud, et moodustati omaette piiskopkond. Poola allikates on Leedut mainitud 1009. a paiku seoses kokkupõrkega katoliku misjoniga. Mungad misjoniga tapeti muistse Preisi aladel ja Leedu aladel. Selle eest kuulutas kuningas tasuretke Preisi hõimude ja leedu hõimude vastu. Järgmise kokkupõrke pidasi leedulased 200 a hiljem
alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad tagasi Tsehhiga. Taastus ka personaalunioon Ungariga. AustriahertsogHabsburg-personaalunioonUngariga-Ungarikunnka-keskvõimtuge vam-PooladünastiaJagelloonid Poola riigi algus. 9. sajandil oli Poola aladel 13 väikest hõimuriiki. Polaanide vürst Miezko I (u 960-992) ühendas 10. sajandi lõpuks suuremosa Poola aladest oma võimu alla. Tekkiski Poola vürstiriik, mida Krakovi linnast valitses Piastide dünastia. 966 võttis Poola vastu ristiusu. 11.sajandi algul sõdades Saksamaaga võideti kiriklik iseseisvus. Poolast sai kuningriik. 1080-nendail algasid sisevõitlused ja feodaalne killustatus, kaotati kuningatiitel, Poola sattus taas saksa mõju alla. 1102- 1138 valitsenud tugev vürst Boleslaw II kehtestas 1138 aasta troonijärglusakti, mis muutis Poola osatisvürstiriikidest koosnevaks nõrga keskvõimuga ja feodaalselt killustatud riigiks. 12. ja 13