Tallinna Humanitaargümnaasium Referaat Suguhaigused Tsõpov Vladislav 8a Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.
9 5. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik Suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B, mis arenedes osutub väga tsiseks, vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.
Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad nakkushaiguste gruppi. See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.
(vt demofoobia) Agrafoobia- hirm seksuaalse kuritarvituse ees. (vt kontrekto-, virginitifoobia) Agrizoofoobia- hirm metsloomade ees. Agrofoobia- hirm tnavate vi tnava letamise ees. (vt dromofoobia) Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. (ka lgo-, mkto-, skotofoobia, vt nktofoobia) Aihmofoobia- hirm teravate vi terariistade ees. (vt belone-, enetofoobia) Ailurofoobia, ailorfoobia, aelurofoobia- hirm kasside ees. (ka felinofoobia etc) Akarofoobia- hirm sgelemise vi seda phjustavate putukate ees. (vt entomofoobia etc) Akrofoobia- krgusekartus. (ka altofoobia, vt aeroakro-, bato-, hpsifoobia) Akustikofoobia- hirm lrmi ees. (vt ligro-, ohlofoobia) Akvafoobia- hirm vee ees. (vt hdrofoobia, etc) Albuminurofoobia- hirm neeruhaiguste ees. Alektorofoobia- hirm tibude ees. Algofoobia- hirm valu ees. (ka agliofoobia etc) Alliumfoobia- hirm kslaugu ees. Allodoksafoobia- hirm hinnangute ees. Altofoobia- hirm krguste ees. (ka akrofoobia, etc) Amathofoobia- hirm tolmu ees
kihtimisi tidetud filtreerivate materjalidega ja nendeks materjalideks on: 1 kiht - hdroantratsiit (peeneks purustatud) 2 kiht - kvartsliiva kiht 3 kiht - kruusa Filtreid aegaajalt puhastatakse vee uhtumise teel ja edasi suunatakse vesi hte suurde paaki ja sealt juhitakse vesi edasi pehmendusseadmetesse ja need seadmed on tidetud ioonvahetusmaterjalidega ja heks selliseks materjalik on keedusool (NaCl) ja see keedusool vahetab vee koosseisust vlja karedust phjustavate kaltsium-magneesium ioonid, vahetub naatrium ioonide vastu, selle tulemusena vesi pehmeneb. Tavaliselt on 2 veepehmendusseadet paralleelselt (hesugused) ja ks ttab neist phireiimil (st pehmendab vett) ja teine ttab regenereerimisreiimil (st tvime taastamine). Pehmendatud vesi kogutakse jlle hte suurde paaki ja siis seda vett kasutatakse soojusvru lisaveena. Katelde toitevee ttlemiseks kasutatakse kaheastmelist ssteemi, sinna juhtitakse vesi, mis on lbinud sellitid ja mehaanilised filtrid ja