suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse
pidi algharidus saama kättesaadavaks kõigile olenemata seisusest ja soost. 2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau:
Proportsionaalsusprintsiip annab juhtnööre selleks, kuidas ühendada-sobitada indiviidide või gruppide huve avalikkuse huviga, juhul kui need põrkuvad. Otsusetegijatel tuleb kaaluda meetmete võtmata jätmisega kaasnevat keskkonnakahju ja meetmete võtmisega kaasnevat sotsiaal-majanduslikku kahju. Sellist kaalumist nimetatakse tulude ja kulude analüüsiks ja see on siiani olnud oluliseks proportsionaalsuse hindamise mõõdupuuks. Arvesse tuleb võtta phiskonna reaktsiooni. Kaalule tuleb asetada mitte ainult tulud ja kulud, vaid ka väärtused. Looduskaitselised argumendid (huvid, väärtused) - bioloogilise mitmekesisuse kahjustamisega kaasneb tihti pöördumatus - säästva arengu printsiip arvestamien tulevaste põlvkondadega EÜs kaitsalade piiritlemine üksnes ökoloogilisi kriteeriume silmas pidades, majanduslikud kaalutlused tuleb kõrvale jätta. WTO kontekstis keskkonnameetmete kaalumine - legitiimne eesmärk
Reformide tulemused on väga laiaulatuslikud, puudutades kõiki ühiskonna sfääre armeest kuni vaimuelu ümberkorraldamiseni. Kaks olulisemat tulemust olid: 1. traditsionalismi kriisi ületamine, mis tähendas ka tehnoloogilise mahajäämise osalist likvideerimist. 2. moderniseerimine (euroopastamine). · riigivalitsemine ümberkorraldamine · majandusliku mahajäämuse ületamine · phiskonna sotsiaalse struktuuri teisenemine · euroopaliku kultuuri ja olme juurutamine · territooriumi unifitseerimine · impeeriumi rajamine Loodi õiguslik regulatsioon riigiteenistusele. Enam ei teenitud tsaari, vaid riiki. Riigiametnikud said erilise staatuse, ametnikud jäävad imeeriumi keskselt saatam 19. sajandini. Majandusliku poole pealt saavutati mahajäämise ületamine. Toimus majanduslik hüpe. Võib öelda, et toimus
vabastamiseks aktiivsemaid samme astuda, aga see ei õnnestunud (Berliini ülestõus, Ungari ülestõus) 1957 – Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine (Suessi kriis, tõstis USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks) 1960 – presidendiks John F Kennedy (noorim USA president): arvas, et esile peab astuma uus, teotahteline ja idealistlik põlvkond, ameeriklased peavad rajama õiglasema phiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse o Gagarini kosmoselend ja Berliini müüri ehitamine olid Kennedyle ja kogu Ameerikale valusaks pettumuseks, kuid need sündmused mobiliseerisis ameeriklasi o Kennedy reformid jäid paljudki paberile ja polnud kõige otsustavam välispoliitikas, kuid remast sai märter ja tema pärandist legend o 1963 tapeti
annaabi.ee 
