Sitsiiliast pärit matemaatik,füüsik,leiutaja Archimedees formuleeris hüdrostaatika seaduse.Astronoom Aristarchos esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise maailmapildi.Ta väitis ,et päike ja tähed seisavad paigal,maa koos muude planeetidega aga tiirleb päikese ümber .Sellel perioodil hakati koostama 12 sodiaagi tähtkujulist lähtuvaid horoskoope. Maailmaimed: *Zeusi kuju-asub polepponnose poolsaare lääneosas,olümpia püha maal .See oli kreeka silmapaistvaima skulpturi Pheidase loodud.Kuju oli Kallimachose ja Straboni andmeil 12,5 m kõrge. *Rhodose koloss-Charese valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadmasse ning see läks ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all.Koloss valmis 291 aastal eKr.Kõrgus oli 31-35 meetrit. Kuju juures äratas vaimustust kuju loomise tehniline täiuslikkus. *Pharose tuletorn-279 eKr valmis see tuletorn.Tuletorn oli kavandatud Aleksandria õpilaste poolt.Vaarao Ptolemaios 2
silmapaistvama kujuriga. Ta täitis tellimusi Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Ateena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest 4 maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodus skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid
Hiljem aga võeti kasutusele marmor. Skulptorid üritasid inimesi kujutada võimalikult ilusate ja ehtsatena. Skulptuurid värviti eredate värvidega. Naisi ja jumalannasid kujutati riieta- tult, mehi ja jumalaid aga alasti. Skulptuure võis leida templites, turuplatsidel ja mujal avalikes kohtades. Üks tuntumaid skulptoreid oli Phedias. Tema valmistatud on Partheoni templi reljeefid, jumalanna Athena ja peajumal Zeusi kuju. Kahjuks on enamus Pheidase skulptuure hävinud. Maalikunst Väga kõrgelt hindasid kreeklased ka maalikunsti. Paljusid majaseinu kaunistasid maalid ja Ateena akropolil oli isegi avalik pildigalerii. Kreeklaste maalikunstist saab ettekujutuse ainult muistsete vaasimaalide järgi. Juba muistsest ajast saati on kreeklased oma vaase igasuguste piltidega kaunistanud. Vaasidel kujutati kas müüte või siis kreeklaste igapäevaelu. Eriti tuntud olid Ateena meistrite vaasid, nende tehtud vaase müüdi kogu Kreekas.
Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. Praegu on Colosseum varemeis. 4) Pheidas Feidias (u. 500-431 e.m.a.), kreeka kujur. Pärit Ateenast, elulooandmed vaieldavad. Pheidas on kreeka klassikalise kunsti silmapaistvaim autor. Ta kasutas meisterlikult nii pronksi, marmorit kui ka kulda ja elevandiluud. Tema juhtimisel ja osavõtul loodi Parthenoni skulptuurkaunistused. Pheidase tähtsaimad teosed on Athena Promachos, Athena Lemnia ja Athena Parthenos ning Zeusi kuju Olümpias. 5) Abu Simbel Paik Egiptuses, Alam- Nuubias, Niiluse läänekaldal, kus asuvad kaks kuulsat Ramses II ajal 13. Saj e.m.a. kaldakaljusse raiutud templit. Suurem tempel on pühendatud Ramses II-le ning Egiptuse peajumalatele. Väiksem jumalanna Hathorile. Kummagi fassaadi ehivad kolossaalsed figuurid, neist eriti silmapaistvad on neli 20 m kõrgust
kolmes keeles kuningas Ptolemaiuse koostatud teksti. Tänapäeval asub see hindamatu väärtusega kivi Briti Muuseum. Nii nagu see kivigi, sattusid muuseumisse ka paljud teised väärtteosed (leidmise teel egiptusest). Nt inimeste ja loomade muumiad, sarkofaagid, savi- ja kivikujud. Vana-Egiptuse osakond muuseumis on ebatavaliselt rikkalik. Briti diplomaat Thomas Bruce toimetas Londonisse arvukalt kreeka kunstiteoseid, mille hulgas Parthenoni osad ning mitmed Pheidase skulptuurid. Hiljem toimetati need muuseumisse. Kuningakoda varustas muuseumi raamatute, medalite ja mündikoguga. Berliini riiklikud muuseumid ehk Pergamoni muuseum ehk muuseumisaar 1878 toimusid kaevandused Pergamoni (tänapäeva Bergama) linnas. Selle käigus leiti palju kunstiväärtuseid, mis nüüdseks asuvad muuseumisaarel. Antiigikogusse kuuluvad arvukad leiud Olympuselt, Samoselt ja Mileetoselt. Palju on leitud ka egiptuselt ja ka mujalt maailmast. 19
Hiljem aga võeti kasutusele marmor. Skulptorid üritasid inimesi kujutada võimalikult ilusate ja ehtsatena. Skulptuurid värviti eredate värvidega. Naisi ja jumalannasid kujutati riieta- tult, mehi ja jumalaid aga alasti. Skulptuure võis leida templites, turuplatsidel ja mujal avalikes kohtades. Üks tuntumaid skulptoreid oli Phedias. Tema valmistatud on Partheoni templi reljeefid, jumalanna Athena ja peajumal Zeusi kuju. Kahjuks on enamus Pheidase skulptuure hävinud. Maalikunst Väga kõrgelt hindasid kreeklased ka maalikunsti. Paljusid majaseinu kaunistasid maalid ja Ateena akropolil oli isegi avalik pildigalerii. Kreeklaste maalikunstist saab ettekujutuse ainult muistsete vaasimaalide järgi. Juba muistsest ajast saati on kreeklased oma vaase igasuguste piltidega kaunistanud. Vaasidel kujutati kas müüte või siis kreeklaste igapäevaelu. Eriti tuntud olid Ateena meistrite vaasid, nende tehtud vaase müüdi kogu Kreekas.
Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Täiuseni jõudis skulptuur kreeka kunstis aga Pheidase, Polykleitose, Praxitelese ja Lysippose loomingus. Polykleitose noored alasti sportlasekujud toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati