Vike, kuid tnu kolooniatele rikas Belgia kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest ja sltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtkkide mrskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10 meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud
18. Linnas A on 100 000 elanikku. Linna B elanike arv moodustab linna A elanike arvust 54%. Linna B elanikest 10% on krgharidusega. Kui palju on linnas B elanikke, kellel on krgharidus? Lahendus: 1) Linna B elanike arv moodustab linna A elanike arvust 54% ehk linnas B on elanikke 54% x 100% 100000 - - 2) Linna B elanikest 10% on krgharidusega ehk 10% y 100% 54000 - - Vastus: Linnas B on krgharidusega inimesi 5 400. 19. Kolm koolilast istutasid parki puid. Mart judis he pevaga istutada 10 puud, Jri 80% sellest ja Karl 150% Jri poolt istutatud puudest. Mitu puud istutasid Jri ja Karl he pevaga? Lahendus: 1) Jri istutas 80% Mardi poolt istutatud 10 puust ehk 80% x 100% 10 - - 2) Karl istutas 150% Jri poolt istutatud 8 puust ehk 150% y 100% 8 - - Vastus: Jri istutas 8 puud, Karl aga 12 puud. 20. Kodukaupade poes mgil olnud raadio maksis 320 krooni. Veekeetja hind moodustas raadio hinnast 75%. Mlema kauba hinda alandati 20% vrra. Kui palju maksis kumbki kaup prast
Alles 18.veebruaril pääses Nina ranna ligi. Saare portugallasest kapten otsustas hispaanlased arreteerida. Siis suundus ta paadiga Nina juurde, kuid keeldus Kolumbuse kutsest hoolimata pardale tõusmast. Kolumbus hoiatas portugallastm et laevameeskonna vahistamine solvaks Hispaania Fernandot ja Isabeli ning ärritaks Portugali kuningat. Järgmisel päeval õnnestus Kolumbusel vangistatud meeskonnaliikmed vabaks saada. · Kaheksa pevaga päevaga jõudis Nina peaaegu portugali rannikuni, kuid 3.märtsil rebis tormipuhang kõik purjed puruks. Lagedate mastide all triiviv meeskond märkas lähedal maad nad olid jõudnud Lissaboni lähedale. Torm jätkus ning Tejo jõe suudmesse kogunenud pealtvaatajad elasid Nina ellujäämisvõitlusele kaasa. 4.märtsil jõudis Nina Tejo suudmelahte. · Kolumbus kirjutas Joao II-le ning palus audientsi ning Lissabonis ankrusse jäämise luba. 8.märtsil kutsus
27. peatkk Indrek istus ning avastas, et kik oli linud tema plaanide vastaselt. Tema arvates ei pidanud vabadus tulema selliste rstamiste ja pletamistega. Samal ajal vaatas ta plevat misahoonet ning ei saanud enam aru, mis mte sel kigel on. Ta hakkas astuma, judes puruvsinuna raudteejaama. Ta judis tpselt rongile, mis tuli linna poolt. 28. peatkk Hmarikus judis Indrek Vargamele. Liine(tema de) oli vga llatunud kui Indrekut ngi. Rkis talle kui haige ema on ning et ta jb iga pevaga jrjest vetimaks, oigab aina oma valudes. Peale vestlust isaga lks Indrek ka ema vaatama. Ta sai aru, et ema on testi vaevas olnud, sest ta oli tundmatuseni muutunud. Ema vitis, et valud on tal sellest kivist, mis Indrek lapsena viskas ning millega ta pihta sai. Ema rkis talle oma esimesest mehest Jussist, kes enne enda lespoomist oli tahtnud Indreku isa Andrest tappa. Juss maeti aia taha ning ka ema tahtis oma matmispaika sinna. Indrek lubas teda aidata. 29. peatkk
annaabi.ee 
