7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris 16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum 17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia 18) pisilina Radiola linoides 19) villtulikas Ranunculus lanuginosus 20) püstkivirik Saxifraga adscendens 21) püsiksannikas Swertia perennis SININE KOPSUROHI Pulmonaria angustifolia Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Toitumine Kõikide liblikaliikide puhul on tavaline, et kõige rohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Samamoodi on see ka pääsusaba puhul. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied. Niisuguste taimede hulka kuuluvad näiteks porgand, apteegitill, kikkaputk ja aedtill. Eriti armastab pääsusaba röövik soopiimputke (Peucedanum palustre). Kõik need taimed sisaldavad enamikku loomi eemalepeletavaid aineid. Nende ebameeldiv maitse kandub üle pääsusaba röövikutele. Röövikul on võimsad haukamissuised, millega ta on võimeline peenestama kitsad taimelehed väikesteks tükkideks. Röövik alustab järamist leheservast ning liigub keskmise rooni. Olles ühe lehe nahka pannud, liigub röövik järgmisele. Ta sööb vahetpidamata ning võtab erakordselt kiiresti kaalus juurde
sinihall luga (Juncus inflexus), (loalised) LK1 nõmmluga (Juncus squarrosus), (loalised) LK1 lehitu pisikäpp* (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 harilik kobarpea* (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 direktiiviliik silmjärvikas (Littorella uniflora ), (teelehelised) LK 1 pisilina (Radiola linoides), (linalised) LK1 püsiksannikas (Swertia perennis), (emajuurelised) LK1 ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum), (sarikalised) LK1 mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum), (sarikalised) LK1 mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1 mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 II kategoorias 118 soontaime ja 26samblaliiki - Kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas. Seadus peab tagama kõigi nende populatsioonide säilimise ja vähemalt 50% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. Müür-raunjalg ( Asplenium ruta-muraria), (raunajalised) LK2
Emaspähikuid 2-4, tavaliselt on nad 1-3 cm pikad, püstised, ruljad. Alumise pähiku kandeleht umbes õisiku pikkune. Põisikud munajad, 2-3 mm pikad, kumera välisküljega, noorelt rohelised, hiljem pruunid. Emakasuudmeid 2. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. Kasutamine: looduslikel niitudel ja karjamaadel söövad loomad teda rahuldavalt. 46 SOO-PIIMPUTK Peucedanum palustre ; nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest peuke kuusk, danos kuiv (nähtavasti taime lehetipmete sarnasuse tõttu kuuse okastega. Palustre (lad.k.) soo, soos kasvav. Sugukond sarikalised. Kasvukoht: madalsood, siirdesood, lodumetsad, rabaservad, märjad niidud, järvede kaldad. Soo-piimputk on 50-120 cm kõrge niiskuselembene püstpüsik. Vars on vaoline, seest õõnes, alusel lillakas. Lehed paljad, üldkujult lai-kolmnurkjad,
annaabi.ee 
