..................9 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................11 2 Sissejuhatus Rahvajutt on jagatud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjutud on tavaliselt ebaloogilised. Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki loodus ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlust ja meelelahutust. Käesolev uurimustöö põhineb kahel suurel teemal. Need on muinasjutt üldiselt ja kolme autori poolt kirjutatud muinasjuttude võrdlemine. Antud töös on räägitud muinasjutu seadustest kas muinasjutus on arvukordused, kindel algus-ja lõpp, muinasjutu liikidest on muinasjutt loomamuinasjutt, imemuinasjutt või novellilaadne muinasjutt . Muinasjutud, mis on vaatluse alla võetud on ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett" ja ,,Kuldkalake"
t. nähtusi ja sündmusi, ja elemineerida võimaluste korral soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi. Aegade jooksul on deduktiivsel ja induktiivsel meetodil formuleeritud rida lauseid põhjuskikkuse seoste kohta, mida tuntakse mitmesuguste seaduste nimetuste all. Paljudel juhtudel inimese peas sündinud laused (ka seadused) on asjade ja nähtuste maailmaga võrrelduna sedavõrd kokkulangevad, et tekib arusaam nagu oleksid need laused reaalse maailma koopiad. Seda pettekujutlust on hiljem võimendatud selliselt, et inimese mõtlemine justkui oleks vaid reaalsete asjade ja nähtuste peegeldus. Käesoleva teema käsitlemisel on järjekordselt kohane kinnitada, et niisugune tõlgendus on alusetu. Teema arendust ei tuleks jätkata küsimusega: kuidas tegelikult põhjuslikkuse seose probleemi on mõtlemises võimalik lahendada? Küsimuse sellises asetuses on peidus vastusevariant, justkui keegi võiks teada, kuidas on tegelikult asjalood
seda, mis on halb ja mis on hea ning mis on õige ja mis on vale. Kõik sõltub inimesest endast, tema olemusest ning väärtustest ja maailmapildist. See, mis ühe jaoks on õige, võib teise jaoks olla vale. Sartre eksistentsialistlik moraal lähtub ju samuti sellest, et inimesed on erinevad ja tõde sõltub konkreetsest indiviidist. 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. Teadmiseks peab Herakleitos pettekujutlust, mida inimesed tekitavad ning mis ei sisalda tegelikult mõistmist. Mõistmine tekib alles siis, kui teadmisele lisandub teadvustamine. Teadmistest on päriselt kasu ainult sel juhul, kui inimene teadvustab endale, kust tema mõtted tulevad. 2. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Kirjeldage, mida ta võiks sellega silmas pidada? Herakleitos annab fragmentides mõista seda, et tegelikkus on miski, mis lihtsalt on, olenemata kõigest, mis teda mõjutada soovib.
1886 sealpool head ja kurja nõnda kõneles zarathustra need raamatud ei ole siin tegelikult eriti tähtsad oluline idee on idee jumala surmast inimesed on jumala tapnud, kuid mis tuleb jumala asemele inimeste maailma? kui keegi ei ütle meile enam, mis on õige, mis vale, mis siis juhtub? valgustuse idee oli, et jumala asemele on tulnud mõistuse jõud, pööd tõe poole nietzsche erines sellest loogikast olulisel määral ta kasutas mõistet valguse illusioonist, valgustus tähendas talle pettekujutlust, mõistuse jõusse nietzsche ei uskunud. valgustus rõhutas objektiivsust, mõistus olevat võimeline tuvastama igasugust looduslikku korda. aga mis siis kui korrastatus mõistuses ja korrastatud looduses on täiesti erinevad? valgustus sellist asja ei arvestanud. looduse seadused peaksid ilema tuvastatavad, mõistuse ja looduse vahel on analoogia. jällegi, nietzsche sellisesse korda ei uskunud. hiljem toetus nietzsche printsiipidele foucault, kes
annaabi.ee 
