aastal juba tunnustatud luuletajana Hilisem elu ■ Kirjutas näitekirjandust ja tegeles lavastamisega ■ Ühines 1916.aastal Kommunistliku Parteiga ja läks sõtta ■ Teenis inseneriüksuses I Maailmasõjas 1916-1917 ■ Toetas tulihingeliselt 1917.aasta revolutsiooni. Pidas seda värskendavaks ja vabastavaks ning see andis talle palju insipratsiooni. Just sellel perioodil kirjutas Blok ka oma kuulsaima luuleteose „Kaksteist“ ■ Blok vabanes Bolshevike ideoloogia pettekujutlusest ja lõpetas luule kirjutamise ■ Oma viimastel eluaastatel töötas pigem esseisti, tõlkija ja toimetajana erinevates valitsusorganisatsioonides ja kirjastustes Hilisem elu ■ Pidas aeg-ajalt kõnesid ning luges oma luulet avalikkusele. Tema viimaseks sõnavõtuks oli 1921. veebruaris peetud Aleksandr Pushkinile pühendatud kõne ■ Blok suri 7.augustil 1921 teadmata põhjustel. Sümbolism ■ Jagas enda luuleteosed kolmeks erinevaks osaks
Tema draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. Ülistas inimese sisemist vabadust. Barokkdraamades on oma koht lüürikal ja huumoril, tegelased väljendavad tundeid. Sümbolid ja allegoorika on tugevasti esiplaanil. Ajalooteemalised teosed ei ole faktitõesed. ,,Armastus au ja võim" (1635) ,,Kindlameelne prints" (1629) ,,Nähtamatu daam" (1629) ,,Andumus ristile" (1633) ,,Elu on unenägu" (1635)- Draama on tulvil sümboleid, näivusest ja pettekujutlusest vabanemise vajadus on draama peamotiiv. Tõelise vabaduse saavutab inimene C järgi üksnes iseeneses, uskudes kristlikku Jumalat. ,,Suur maailmateater" tuntuim barokne looming. Selles enamasti usumotiive sisaldavas lühinäidendis kasutas C tihti ainesena Piiblit, kuid leidub ka näidendeid, mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Luule, metafüüsiline, metafüüsika- käsitlus kogemusvälisest tegelikkusest. Metaf luule kasutab väga selget kõnekeelt
Kogu olemine ehk ümbersünni ahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv. Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita esmalt nendega leppides ja kannatuse olemust endale teadvustades ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuste teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ning kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ning kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust,
Kogu olemine ehk ümbersünniahel on seotud kannatustega. Ka naudingus peitub kannatus, sest ta on kaduv. Inimene põhjustab oma kannatused ise, sest ta on pettekujutluste kütkes. Inimene võib kannatusi võita kõrvalise abita esmalt nendega leppida ja kannatuse olemus endale teadvustada ning seejärel alustada meele arendamist. Meele puhastamise vahendiks on meditatsioon ehk mõtlus. Mõtluse eesmärgiks on ümbersünniahela ja kannatuse teadvustamine, vabanemine mina pettekujutlusest ja kiindumusest kaduvasse ehk nirvaana saavutamine. Mungakogudus Sangha on nii mungakogudus kui ka budistlik kogudus üldse. Mungaks või nunnaks võib saada iga terve inimene. Kloostrid asuvad templite juures ja on avatud ka ilmalikele. Mungad ja nunnad on pöetud peaga ja kannavad vastavalt usuvoolule kollast või punast rüüd. Mungatõotuse, millega kohustutakse hoiduma tapmisest, varastamisest, suguelust, valetamisest, purjutamisest,
Seepärast räägin ma Loomest kui Pleroma ühest osast ainult võrdkujudega, sest Pleroma on tõepoolest kõikjal jagamatu, kuna ta on Eimiski. Kuid ka meie oleme täielik Pleroma, sest teisisõnu on Pleroma üksnes kujuteldav väikseima osakesena meis. See on ka lõputu maailmavõlvistu meie ümber. Mis mõtet on meil üldse rääkida Pleromast, kui ta on ometi Kõik ja Eimiski. Aga ma räägin sellest seepärast, et kusagilt alustada, et teid vabastada pettekujutlusest, et kusagil väljas või sees on olemas midagi ette kindlat või kuidagi kindlaksmääratut. Kõik niinimetatud kindel või kindlaksmääratu on ainult suhteline. Ainult muutusele alluv on kindel ja kindlaksmääratud. Muutlik on üksnes Loome, niisiis on see ainus kindel ning kindlaksmääratu, sest tema evib omadusi, ja ta on ise omadus. Me tõstatame küsimuse: kuidas on Loome tekkinud? Loodu on tekkinud, mitte aga Loome, sest