Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculis, mis paikneb n. facialise 1. ja 2. lõigu piiril. EVA ehk maitsmistundlikkuse kiud hästi arenenud, ÜVA, ÜSA ehk üldtundlikkuse kiud taandarenenud. Fun fact: on taandarenenud, aga kui nt ärritada gangl. geniculit, tekib kõrvalestal ohatis: VII seos nahainnervatsiooniga. VII närv väljub ajust koos VIII närviga pontotserebellaarnurga piirkonnas, koljuõõnest meatus acusticus internuse ja canalis facialise kaudu. Harud: 1. N. petrosus major kuulub n. intermediusele, kanalisisene haru 2. Chorda tympani kuulub n. intermediusele, kanalisisene haru 3. N. stapedius pärisfacialise harud, EVE kiud, kanalisisene haru 4. Lõppharud (pärisfacialise harud, EVE kiud, kanalivälised harud 11 a) N. auricularis posterior b) R. digastricus c) Näoharud 3.2.1 N. petrosus major Peamine parasümpaatiline haru
ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3
2. vistseraalkaare närv vahel, oliivist acusticus internus mis paikneb näonärvikanalis. branhiomotoorne tuum, mille kiud lateraalsemalt, nn -canalis facialis Harud: moodustavd pons'is silmuse ümber Ühepoolsel halvatusel pontotserebellaar -foramen N petrosus major on peamiselt parasümpaatiline, VI närvi tuuma, innerveerib vajub suunurk alla (suu on nurgas stylomastoideum lähtub ganglion geniculi piirkonnast, läbib canalis n miimilisi lihaseid) viltu), lameneb petrosi majoris'e, sulcus n petrosi majoris'e, foramen nucl salivatorius superior (üve;
-- , lacunae laterales, . 2. , sinus sagittalis inferior, . 3. , sinus transversus, . . , , sinus sigmoideus. . - , - . , -- , , , - . 4. , sinus rectus, . . 5. , sinus cavernosus, , . . , : , . . , , -- . . . . , sinus intercavernosi. . 6. - , sinus sphenoparietalis, , . 7. , sinus petrosus superior, . . 8. , sinus petrosus inferior, , . . . 9. , plexus basilaris, . . 10. , sinus occipitalis, . , , . . , , , , , , confluens sinuum. . , spatium subdurale, , . , . : , . . , . sinus sigmoideum, foramen jugulare . . ( ). , . . ,
e) Maksa parasümpaatiline innervatsioon nucl. dorsalis nervi vagi —> n.vagus —> plexus oesophagus anterior/posterior —> truncus vagalis anterior/posterior —> plexus gastricus anterior/posterior —> rr.coeliaci —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus — > hepar f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon nucleus salivatorius superior —> parasümpaatilised kiud n. facialises —> n.petrosus major —> ganglion pterygopalatina —> n.maxillaris —> n.zygomaticus (+lacrimalis) —> gl lacrimalis a) kus asuvad parasümp. keskused (tuumad, segmendid) - PARS PARASYMPATHICA tsentralses osas b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales
annaabi.ee 
