valmistamiseks . Tänapäeval asendab seda maagaas mida peetakse ohutumaks. Lõuna-Aafrika kasutab gaasistunud kivisütt kuna nendel on naftasaaduste puudus. Kivisüsi saab olla muundatud vedelaks kütuseks nagu diisel ja bensiin. Protsessis kasutatakse katalüüse mis moodustavad süsivesinikke mida hiljem töödeldakse vedelkütusteks . Kõik selliste vedelkütuste valmistamisprotsessid vabastavad süsinik dioksiidi palju rohkem kui vedelkütuste valmistamine petrooliumist . Kuid plaanitakse ka vedeldamis projekte ,süsinik dioksiidi sekvesteerimine peab ära hoidma väärgaaside sattumist atmosfääri . Kuid selline protsess on aga kallim. Kivisüsi kui elektritootja Kolmekümne viimase aasta jooksul on elektri tootmisel kivisöe osatähtsus püsinud samal tasemel, 38-39 %, mis tähendab tema tarbimise absoluutväärtuse suurt tõusu, kuna selle aja jooksul on elektri toodang kasvanud ligi 3 korda. Samal ajal vedelkütuste osakaal elektri tootmisel on langenud
Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid samaväärseks ja arvestatavaks konkurendiks ottomootorile. Sele 13 Rudolf Diesel (Biodieseloflasvegas) Kõige vanem automark on Mercedes-Benz, mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault. Sele 14 Brabuse tuunitud Mercedes-Benz (Classicdriver) Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a.
seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid Autode võidukäik · Esimesed autod olid hästi kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane neid osta. (Tänapäevases rahas maksaks auto 200 000 eurot!) Duryea Motor Wagon läks pankrotti ja vennad müüsid oma firma maha. · Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise
läks 1930-ndatel. 1927 Tselluloosatsetaadi laiem kasutuselevõtt 1931 Esimene akrüülvaik 1933 Polümetüülmetakrülaat (pleksiklaas) 18 1933 Polüvinülideenkloriid (saraan 1953 , PVCD) avastas Ralph Wiley, Dow keemialabori keemik, Foto 9 Akrüülist valmistatud lamp. [33]. kogemata. 1935 Polüstüreen avastati lihtsam võimalus tootmiseks, 1938 võeti juba laiemalt kasutusele 1935 Madaltihe polüetüleen LDPE Petrooliumist valmistatud termoplast, avastasid kogemata Reginald Gibson and Eric Fawcett 1936 Polüvinüülatsetaat 1936 Polümetüülakrülaat (PMMA, akrüül) 1937 Polüuretaan (PUR, igamiid, perlon) avastas ja patendeeris Otto Bayer koos kaaslastega [34]. 1938 Polütetrafluoroetüleen (PTFE, teflon) - Roy Plunkett 1938 Nailon esimene kaubanduslik kasutuselevõtt hambaharjade valmistamisel 1939 Neopreen - Leituati DuPonti laboris juba 1930
annaabi.ee 
