Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti. Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti Vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol. 31. Detsembril 1920. Aastal kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3
Pitka. Eesti vägede pealetungil suudeti Vene väed tõrjuda etnilise piiri taha. Venemaa loodeosas tegutsesid Vene valgekaartlikud väed, mida tuntakse loodearmee nime all. Nende juhiks oli kindral Judenits. 1919 aasta kevadel tegid loodearmee ja Eesti sõjaväge koostööd. Seda mitte Eesti Vabariigi tõttu, vaid vastuhakuga Nõukogude võimule. See oli sunniud koostöö ja kevadise pealetungi käigus 1919 võeti mõneks ajaks oma kontrolli alla üsna suure ala Petrogradini ja Pihkva jõe taha. Varsti ilmnesid vastuolud loodearmee ja Eesti rahvaarmee vahel ja Laidoner tõmbas väed tagasi etnilistesse piiridesse. 1919 toimus vabadussõja sees teine sõda, mille nimi on Landeswehr'i sõda. Landeswehr oli väeüksus, mis tegutses Läti pinnal ja koosnes sakslastest ja baltisakslastest. Lätis oli iseseisvus välja kuulutatud 1918, kuid neil ei olnud algselt oma sõjaväge. Nii lepiti kokku, et seal olnud sakslased aitavad Lätist Vene vägesid välja tõrjuda
ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vaikselt vabastati Eesti võõrvägedest. Nüüd otsustati sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile. Põhjakorpus tungis Petrogradini. Veelgi edukamaks osutus löök lõuna suunas. Eesti ratsaväe sügav läbimurre Võru alt Väina jõeni ning sakslaste samaaegne pealetung Riia lähistel sundisid Punaarmee põgenema ja tõid kaasa enamliku Läti Nõukogude Vabariigi hävinemise. Landeswehr'i sõda Esimene etapp - 1919. aasta juuni alguspäevadel Võnnu lähedal kohtusid Eesti ja Saksa väed, kes oleks pidanud asuma koos jälitama itta taanduvaid enamlasi, ent omavaheline vaen osutus tugevamaks
ümberkorraldamine. Ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. 1919. aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusat õppetundi. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Vaikselt vabastati Eesti võõrvägedest. Nüüd otsustati sõjapurustuste vältimiseks viia lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile. Põhjakorpus tungis Petrogradini. Veelgi edukamaks osutus löök lõuna suunas. Eesti ratsaväe sügav läbimurre Võru alt Väina jõeni ning sakslaste samaaegne pealetung Riia lähistel sundisid Punaarmee põgenema ja tõid kaasa enamliku Läti Nõukogude Vabariigi hävinemise. Landeswehr'i sõda Esimene etapp - 1919. aasta juuni alguspäevadel Võnnu lähedal kohtusid Eesti ja Saksa väed, kes oleks pidanud asuma koos jälitama itta taanduvaid enamlasi, ent omavaheline vaen osutus tugevamaks
Kujunes välja paradoksaalne olukord mida kindlamaks muutus enamlik võim Venemaal (ja mida lootusetumaks katsed seda hävitada), seda rohkem oli Eestil lootust, et lääneriigid mõistavad eestlaste olukorda ja lasevad neil sõjast välja tõmbuda. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine 1919. a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Teda toetasid tiibadelt Eesti väed. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja, kus rünnak takerdus. Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. Demoraliseerunud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. Vahekorrad Loodearmee juhtkonnaga olid nagunii olnud pinevad, kuid nüüd muutunuksid lüüasaamisest muserdatud sõdurite jõudu Eestile otseselt ohtlikuks
annaabi.ee 
