Need valmisid kohe pärast kunstniku teist reisi Itaaliasse, kus ta oli palju tegelenud inimkeha proportsioonide ja perspektiivi uurimisega. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete proportsioonide kehastuseks. Need maalid on saksa kunstis esimesed elusuurused aktimaalid. "Tarkade kummardamine" jutustab, kuidas Hommikumaa targad tulid kummardama kuninga sündi, mida oli ette kuulutanud kaheksaharulise tähe ilmumine taevasse. Tähe juhatusel leidsid nad Petlemmast üles vastsündinud Jeesuse koos ema Neitsi Maarjaga. Hommikumaa targad avaldasid austust ja tõid Jeesuslapsele kingituseks kulda, viirukit ja mürri. Dürer näitab kolme tarka maailma kolme osa - Euroopa, Aasia, Aafrika - põhirasside esindajatena. Täpsemalt: vana ja valge tark Melchior kingib Kristusele kui lunastajale mürri (Euroopa). Balthasar - keskmine ja kollase nahavärviga tark - kingib Kristusele kui jumalusele viiruki (Aasia)
• Jeesuse apostlid: Peetrus, Johannes, Paulus • Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas • Rooma riigis, Juudamaal • Ajalooliselt oli Egiptus üks oluliseim kristlik piirkond, mis on tänapäevaks aastasadaddga islamiseerunud JEESUSE ELU • Puussepp • Joosepi ja Maarja vanim poeg • Elasid Naatseris (Galilea), kuid Matteuse ja Luuka järgi pärineb Jeesus Petlemmast • Sündis 6.-3. aastat e.m.a. • Lasi ennast 12-aastaselt ristida Jordanis (Ristija Johannes) • Pärast Ristija Johannese vangistamist (lõpuks Ristija Johannes hukati) pöördus Jeesus Galileasse tagasi • Kaks esimest proovilepanekut • Läks 40 päevaks ja ööks kõrbesse • Seal ahvatles teda kurat kahel viisil: • Kui nälga tundis käskis kivid leivaks muuta • Kuulsuse ja imetluse jaoks templi katuselt alla viskuda ja ingliteal end päästa lasta
Aastal 386 läks Hieronymus elama Petlemma ja asutas seal mitmeid kloostreid. Pärimuse järgi tuli Petlemma kloostris Hieronymuse juurde lonkav lõvi. Teised mungad põgenesid, kuid õpetlane tõmbas lõvil kaktuseokka käpast välja ja loomast sai Hieronymuse sõber. Kloostri mungad nõudsid, et lõvi peab hakkama oma igapäevase leiva teenimiseks tööd tegema: lõvi määrati puid vedava eesli ihukaitsjaks. Kord, kui lõvi jättis eesli omapead, möödus Petlemmast karavan ja eesel varastati. Mungad arvasid, et lõvi on eesli nahka pistnud ja määrasid talle karistuseks eesli töö puude vedamise. Kord nägi aga lõvi ühes karavanis kaduma läinud eeslit ning ajas oma süütuse tõestamiseks kogu karavani Petlemma kloostrisse (legend sarnaneb paljus Androclese looga). Püha Hieronymus suri aastal 420 Petlemmas. Püha Hieronymuse atribuutika hulka kuulub punane kardinalimantel ja laiaservaline kardinalimüts
sõjavägi. Sauli valitsusaega on raske objektiivselt hinnata. Piiblitraditsioonis tundub ta kui tüüpiline ,,halb" kuningas, kellel on vastandatud tüüpiline ,,hea" kuningas Taavet. Seda vastuolu kujutatakse 1. Saamueli raamatu lugudes 16-27, ent need lood tunduvad ühekülgsed. Lood püüavad näidata, et Taavetil oli õigus mässata Sauli vastu ja otsida varjupaika vilistide territooriumilt. Ent juttudest ilmneb ka, et Saul sai vilistite rünnaku ajal Petlemmast tuge, mis näitab, et Saulil oli Lõuna- Jeruusalemmas mõjuvõimu. On võimalik, et sõjad moabiitide, edomiitide, kuningas Zobahi ja amalekkide vastu on Taavetilt üle kantud Saulile, kuna viimase kohta oli nii vähe informatsiooni. Tundub, et sellised sõjad on Sauli kodubaasist liiga kaugel, eriti et vilistide rünnakuoht oli suur ja Sauli armee oli halvasti organiseeritud. Seega on meil Sauli kohta vähe kindlaid andmeid. Ainus kindel asi on see, et Sauli tunnistati