Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin. Orgoni naine Elmire nägi Tartuffe´i kohe läbi. Ta teadis, et midagi peab ette võtma, et Tartuffe paljastada ja Orgon peab nägema, millise petisega on tegu. Elmire võttis kasutusse oma naiseliku kavaluse ja tarkuse. Ta lasi Tartuffe´il ennast võrgutada, teades, et nii püüab ta Tartuffe´i lõksu. See tal ka suurepäraselt õnnestus ning Tartuffe´i tegelik isiksus paljastus. Piisas ainult ühest hetkest, et Tartuffe oma valvsuse kaotaks ja laseks ennast lõksu püüda. Võib öelda, et ka Tartuffe´il olid omad nõrgad küljed nagu igal inimesel.
seda tunnistama. 11. Argo Riistani kaasus Eesti meedias- mis selle sisuks oli? Argo Riistan võltsis korduvalt usutlusi maailmanimedega. Riistan kirjutas lugusid Postimehele ja Eesti Ekspressile. Mees tabati 2003 aasta. Ja selleks ajaks oli ta ajalehtedega juba mitu aastat koostööd teinud. Ta kirjutas Postimehele vähemalt 5 valelugu ning Areenile 4. Noormees jättis endast väga soliidse mulje, seega ei osanud keegi arvata, et tegu on petisega. Nii suutiski ta avalikkus petta, õnneks tuli ta valed ikkagi välja.
Raina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel
Kujutan ette, et see võib olla lausa kohutav. Teoses meeldis mulle autori eriti osav sõnakasutus, kuid kindlasti oli siin suur roll ka tõlkijal. Kõik need riimuvad laused olid niivõrd kaasahaaravad ja mõtlemapanevad. Eriti põnev oli aga lugeda Tartuffe'ile suhu pandud lauseid, millest kõige meeldejäävamaks võib kindlasti pidada vestlusi Elmire'iga. Teisest küljest olid need aga naljakad, sest mees ju ei teadnud, et naine oli teadlik, et tegemist on petisega ning mitte lihtsalt petisega, vaid seesugusega, kes on temasse ka sügavalt armunud. Eriti ehedalt on meeles vestlus, kus Tartuffe kiidab taevani naise peent pitsist kaelarätti. Tolleaegne imal flirtimismeetod viis suurnurgad tugevasti üles poole. Mulle on alati avaldanud muljet, kuidas vanasti oli viisakus siiski suhtluse üks tähtsamaid aspekte. Teietamine ka kõige lähedamastega oli täiesti tavaline nähtus, see oli pigem norm kui erand.
säilitavad nad kontakti oma klientuuriga. 3. Kättesaamatus Mõned juhid on nii ennasttäis, et neil ei ole teiste jaoks aega. Mõju töötajatele: Neil ei tule pähegi teisi head eeskuju andes suunata (mida alluvad tegelikult kõige enam ootavad) ega töö- või müügikohas ringi käia ja oma tarbijaskonda kuulata. Kas on põhjus selles, et need juhid tahavad suhelda suursuguste inimestega, või kardavad nad, et kui inimesed neile liiga lähedale jõuavad, avastavad nad, et tegu on petisega, kellel pole suurt midagi öelda? Kõik need käitumismudelid põhjustavad ebaõnnestunud juhtimise tundmärke - umbusaldamist ja ebamugavust. Juhtimise tõhusust saab hinnata selle järgi, mil määral töötajad oma juhte usaldavad. Kui usaldus on nõrk, siis tuleb ette ebamugavusi see on vältimatu. Aukartus pole iseenesest halb. Probleemid tekivad siis, kui juhid hakkavad ise ka
Katariina või Anna, aga Anna oli inetu. Katariina vastu tundis esmalt huvi Ivan IV, aga samamoodi tundis huvi ka hertsog Magnus. Esile kerkib tõsiseltvõetava kosilasena Soome hertsog Johan, sest ta oli nõus andma Sigismundile suure laenu. Vastu soovis 7 pandilossi Liivimaalt. Tipnes 4.oktoobril 1562, Johani ja Katariina abielu sõlmimine Vilniuses. Paide, Helme, Karksi asusid seitsmest Eesti alal. Krahv Artz, kes oli nõus hakkama 7 lossi komandandiks, hiljem tuli välja, et tegu on petisega, kes tahtis losse venelastele parseldada. Kui Rootsi kuningas Erik sai teada Johani abielust, siis ta vihastas. Erik vihastas, sest Johan oli andnud raha riigile, kellega Erik sõjas on. Erik nõudis abielu tühistamist. Erik saatis Johani naisega vanglasse. Erik oli sunnitud minema sõjaliselt Turusse, vallutama selle. Paide ja Karksi lossid Rootsile. Puhkeb Põhjamaade 7-aastane sõda. 1563.aastal puhkeb. Taanlasi ärritas Eestimaa küsimus, et see oli lahendunud neile vastumeelselt
annaabi.ee 
