juurtel on omadus oma pikkust muuta. Tõmbe- e kontraktiilijuured aitavad taime maa- alusel osal-risoomil, sibulal või mugulal teatud sügavuses püsida. Kui selliseis juuri poleks siis igal aastal järjest kasvades jõuaks risoom või tütarsibulad ja mugulad mullast välja maapinnale. Tõmbejuured on kas pikad,tugevad või paksud ja lihakad. Neil puuduvad juurekarvad, mistõttu pole nad imamisvõimelised. Paljud säilitusjuured on ühtlasi ka kontraktiiljuured nagu porgandil,petersellil,võilillel jne. *Õhujuured- kitsamas mõttes on õhust niiskust koguvad juured, laiemas käsitluses kuuluvad siia kõik õhkkeskkonnas paiknevad ja talitlevad juured, sealhulgas assimileerivad ning hingamisjuured.enamasti on niisugused juured troopilistes vihmametsades kasvavatel epifüütidel. Õhujuured arenevad taimel lisaks tavalistele toite-ja kinnitusjuurtele. Õhujuured on pealt kaetud erilise koega-juurenahaga, mis otsekui filterpaber endasse niiskust imab
tarvitama värskena (lisada toitudele pärast keetmist). Petersell ravimköögiviljana Petersell on väga vana ravimtaim. Ravimina tarvitatakse peamiselt lehti ja seemneid, kuid loomulikult kogu taime ning ka taimemahla. Taimel on võime tõsta söögiisu, vähendada allergiat, parandada ainevahetust. Kergendust saavad temast südame-, reuma- ja liigesepõletikuhaigused. Petersell tõstab silelihaskonna toonust emakas, soolestikus, kusepõies, sobib menstruatsioonihäirete korral. Petersellil on meeste eesnäärme põletikuvastane toime, uriinieritust soodustav tursete puhul, sobib põiepõletiku, neerukivitõve puhul, uriinierituse häiretel. Öised voodimärgamised taanduvad, kui lastele antakse juua petersellitõmmist. Peterselli tõmmist soovitatakse juua rasvumisel, podagra puhul. Aedpetersellipreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, spasmolüütiline, toksiinivastane ja antiseptiline toime.
Peenrad tehakse 1,2- 1,6 meetri laiused,reavahed 30-40 sm see tagab külvide hooldamise aga kevadel on kerge peale asetada kaitsetunnelid. SEEMNETE KÜLV: Seemned külvatakse arvestusega, et nad jõuaksid paisuda kuid ei jõuaks idaneda: oktoobri lõpus-novembri keskpaigas. Talve alla külvi korral peab külvinorm olema 20-30% suurem, porgandil umbes 6-8 g/m2-le, redisel 20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2, spinatil 60-80 g/m2, sibulaseemnel 10-15 g/m2, petersellil 10-12 g/m2. Enne külvi aetakse sisse vagu sügavusega 4-7 sm, seeme külvatakse 1,5-2,5 sm sügavusele. Porgandi ja pastinaagi seemnetele soovitatakse juurde lisada salati või redise seemneid, et varakevadel mulla töötlemisel ei vigastataks taimeridu kuna need kultuurid tärkavad hiljem kui salat ja redis. Mullapind multsitakse turbaga et ära hoida mullakooriku teket ja kaetakse kattematerjaliga. KUI VARAKEVADEL KÜLVID KATTA KILEGA VÕIB SAADA ÜLIVARAST SAAKI.
Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Naeris on omadustelt lähedane kaalikale, kuigi mõnevõrra madalama toiteväärtusega. Redis on varajane köögivili. Veidi kibeka maitse annavad glükosiidid ning erilise aroomi eeterlikud õlid. C-vitamiini on 35 mg 100 g kohta. Kvaliteedilt jaguneb 1. ja 2. klassi. Rõigas on valge sisuga ning valge või musta koorega. Petersell, seller ja pastinaak sisaldavad rikkalikult eeterlikke õlisid. Petersellil tarvitatakse toiduks lehti ja juurt (piklik, valge), selleril lehti, juurt (ümar ja tugevasti hargnev) ja vart (teatud sordil) ning pastinaagil ehk moorputkel koonusekujulist juurt. Viimane sisaldab rohkesti süsivesikuid kuni 15%. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Mustjuurel on 30...35 cm pikkune mustakooreline juur. Mädarõigas ka mäerõigas on eriti rikas eeterlike õlide ja glükosiidide ning C-vitamiini poolest. Viimast leidub 200 mg 100 g kohta
annaabi.ee 
