Leelo Tungal Leelo Tungal (sndinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule.
Kui ma oleksin petaja, teeksin ma kike lbusalt. Tihtilugu on tunnid liiga tsised ja igavad ning seeprast kaob pilastel huvi ja nad hakkavad lihtsalt muude lbusate asjadega tegelema. Kui tund oleks natukenegi mnguline, teeks pilased rohkem kaasa ja mul oleks hea petada ning pilastel hea ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma hooliv. Vtaksin kiki pilasi vrdsetena, sest kik peavad ju saama korraliku hariduse, olgu ta suur, vike, paks vi peenike. pilastevahelist vaenu ja vgivalda ma ei salli ning petajana teeksin kik vimaliku, et seda ei oleks. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma mistev ning abivalmis. Kui pilasel on kasvi vga vike mure, vib ta alati tulla mulle sellest rkima ja nu ksima. Ma ritaksin teda vhimalgi moel aidata, sest kski inimene ei peaks ega tohiks olla kurb. Kui ma oleksin petaja, oleks mu jutt ja petus kigile selge ja arusaadav, sest pris tihti on nii, et mne jaoks on ppekava liiga kiire ja enne kui teema selge, minnakse edasi jrgmisele ning nii on hiljem raske. Niisiis
Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu alustala, mis algab kõik meist endist. Õpetajana peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle jälgedes tahavad ka teised sammuda. Kiitmine ja tunnustamine on selle juures üks peamisi märksõnu. Kuid alati ei pruugi kõik minna nii nagu esialgu plaanitud või eeldatud, seepärast tuleks
Contra Contra sndis Vrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, ppis Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sjaveteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Ttanud on ta lhiajaliselt inglise keele petajana Kuldre koolis aastal 1994, seejrel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postilem. Prast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Ta toimetas Urvaste Valla Lehte aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lbus, laululine ja leidlike riimidega. Palju leidub tema loomingus paroodiad
3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus vlja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, tkas ning tahtis haritud inimeseks saada, vttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud knemees. 3. Carl Robert Jakobson - sndis Tartus, lapseplve veetis Tormas, pdis seal leiba teenida petajana peale petajate seminari lpetamist sealt kskis misnik tal lahkuda ja ta lks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai ks loetumaid vljaandeid. 1850. a. - Laulu- mnguselts Vanemuine. 1864. a. - Kler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a. - Esimene ldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt. 1870. a. - Eesti Pllumeeste Selts. 1870. a. - Eesti lipilaste Selts.
küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahult tegi,v sõltus suuresti sellset, kui veenvalt oraatorid üht või teistseisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid oma põhiülesandeks retoorika ja eristika õpetamist. Professionaalsed sofistid rändasid mööda linna Kreeka linnu ning õpetasid inimestele, kuidas vaidlustes oma seisukohti tulemuslikult kaitsta. (Aava 2003: 10) Kuulsaim sofits oli Protagoras (u 480-410 eKr), kes professionaalse retoorika]petajana hakkas oma õpetuse eest ka raha võtma.Teda vpib pidada esimeseks väitlusõpetajaks, kuna ta pani oma õpilasi mingi teema poolt ja ka vastu väitlema. Protagoras koostas ühel ja samal teemal nii kiidu-kui ka laidukõnesid, sest pidas kõnekunstis kõige olulisemaks oskust mingit nähtust ülistada ja samas see maha teha. (Aava 2003: 10) Sofistid kuulutasi kõrgeimaks väärtuseks inimese vabaduse, sest kõik normed on suhtelised ja muutlikud
annaabi.ee 
