Teiseks tooksin ma välja pestitsiitide probleemi, kuna paljud halogeenalkaanid kuuluvad nende koostisesse. Aga selle probleemi lahenduse võimalus on ka meie kättes! Kokkuvõtteks tahaksin ma igaühele südamele panna seda, et meil on ka võimalik keskkonna heaolusse panustada. Selleks, et halogeenalkaanid ei kahjustaks meid, tuleks igaühel meist võimalusel oma igapäevaelus niisugusi orgaanilisi aineid mitte kasutada ehk näiteks proovida aianduses ilma pestitsiidideta hakkama saada ja anda taimedele võimaluse iseseisvaks looduslikuks kaitseks. Hoiame loodust ja hoolime meie keskkonnast!
samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks ei ole mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Plussid: 1. kiirem ja tõhusam sordiaretus 2. paremad ja haigusekindlamad sordid 3. kahjurikindlamad sordid ja tänu sellele saab läbi ajada kangemate pestitsiidideta 4. suurem saagikus 5. Lõuna-Ameerikas aitavad GM põllukultuurid ära hoida pinnase erosiooni ja vähendavad kütusekulusid. GM taimed suudavad puhastada pinnast ja vähendada selle soolsust 6. GM toidul on ilusam välimus Miinused: 1. GMO-de ohutuse kohta puudub piisavalt tõendeid 2. GM põlluviljad on valmistatud tulusama toodangu, mitte tervislikuma toote nimel 3. GM-kultuuride mõjusid keskkonnale ja inimestele pole piisavalt uuritud 4
mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o
Kui see jääb tegemata, siis on oht, et muld kuivab panklikuks, eriti keskmise ja raske lõimisega muldadel. Otstarbekas on kevadel künda atradega, mis on komplekteeritud tasandusrullidega. Kui see võimalus puudub, on vaja koheselt tihendada mulda rullidega või nugaäkkega. Kevad- ja sügiskünni võrdluskatsed on näidanud, et umbrohupuhastel põldudel ei ole künni ajal teraviljasaagikusele olulist mõju. Kümne aasta keskmisena on ekstensiivse kemiseerimise foonil (ilma pestitsiidideta) olnud odra saagikus kevadkünniga 128 kg/ha ehk 4,1% väiksem kui sügiskünniga. Intensiivse kemiseerimise foonil (herbitsiid + fungitsiid) on saagikused nii sügis- kui kevadkünni puhul olnud võrdsed. Tugevasti umbrohtunud (harilik orashein) põldudel on kevadkünd vähendanud saagikust 15...20%. Küllalt sageli on kevadel vaja teha ka korduskündi, peamiselt rühvelviljade alla minevatel põldudel selleks, et viia mulda orgaanilisi väetisi