päris homogeenne nähtus: selle palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad sotsiaalsed olud, üldkultuurilised tegurid ning kirjanduslikud traditsioonid. Seetõttu ei saa romantismi ka üheselt defineerida. Romantismi peegelduvad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Romantikute noorema põlvkonna esialgne vaimustus revolutsiooniideedest muutus hiljem pettumuseks, pessimismiks, skepsiseks, sest Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnesid terror ja Napoleoni vallutussõjad, pealegi ei olnud revolutsioon toonud loodetud kergendust rahvahulkadele. Romantikud ei suutnud muuta ühiskonda, ometi mõjutasid nende kirglik vastuhakk ülekohtule, alatusele ja valedele, mässumeelsus ning vabadusiha ühiskondlikku teadvust. Romantism kui kunstisuund väärtustab isiksust, tema tundeid ja elamusi, igatsust ning lootusi
kehtestada uus ühiskonnakord. Siit tekkis üks alus, mille pinnale rajanes romantism, lootuse meeleolud asendusid hiljem aga pettumusega. Kui valgustusautorid olid uut ühiskonda kiitnud ja kirjeldanud mõnevõrra utoopiliselt, romantismi esindajate puhul valitseb pettumus ja ulatuslik pessimismimeeleolu, naljalt ei leia rõõmsat romantilist luulet. See oli sedavõrd võimas see pessimismilaine, et seda on hiljem hakatud nimetama universaalseks pessimismiks, kosmiliseks pessimismiks jne - Weltschmerz. Romantikud vastupidiselt valgustuslikele autoritele nägid sotsiaalseid konflikte igavestena, et need on üldinimlikud. Romantikud leidsid, et maailmas valitseb kaos, see otsene vastandus valgustussajandi unistustele - idee harmoonlisest struktuurist, kui leitakse ühik, mis on kõigile alus, siis on võimalik luua harmoonia. Kui ongi mingisugused seadused, siis need pole inimesele tajutavad - neid tajumatuid seadusi peeti müstiliseks. 18.
Eysenck leidis, et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud; armastavad suhtlemist; palju sõpru; armastavad põnevust; teatav impulsiivsus; optimistlikud; taluvad hästi valu; sagely kannatamatud; pole alati usaldatavad. Kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik, tagasihoidlik, enesevaatlusele kalduv, kinnine ja avameelsust lubab endale ainult intiimses ringis, vähe sõpru; tegevuses väga ettevaatlik; planeeriv; korrapärane; suur enesekontroll; kalduvus pessimismiks; usaldatav. Ambiverdid on 2 äärmuse vahel asuvad inimesed. Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid, 16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused, mis on pärilikud. Neurotism stabiilsus à Neurotism on Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale. Kõrge neurotismiga inimesed: emotsionaalselt labiilsed, tundlikud, kartlikud, rahutud, kergesti
valu.Ekstravertidel on kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik,tagasihoidlik,enesevatlusele kalduv,kinnine ja avameelsust lubab endale ainult intiimses ringis,näiteks armastab raamatuid rohkem kui inimesi.Tal on tavaliselt vähe sõpru,kuid tema kiindumus nendesse üksikutesse inimestesse on tugev.Oma tegevuses on väga ettevaatlik,planeerib hoolikalt tegevust ette,kaldub pigem korrapärase,regulaarse elu poole.Tema tundmused on kontrollitud,võib olla kalduvus pessimismiks,eetilised normid ja põhimõtted on talle olulised väärtused,mistõttu on usaldatav ega peta teisi inimesi. Ambiverdid kujutaksid endast kahe äärmuse vahel asuvaid inimesi.Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid,16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused,mis on pärilikud. Neurotism-stabiilsus Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale
annaabi.ee 
