Kes vajavad hoolet? · Jahiulukid, kes elutsevad oma leviala äärealadel ehk suhteliselt ebasoodsates tingimustes; · Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi. Ulukihooldeviisid · Toidubaasi suurendamine; · Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine; · Varje- ja pesitsustingimuste parendamine. Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE · Eelkõige talvine lisasöötmine; · Kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu; · Söödasõimed, -künad, -hoidlad, varjualused. Toidubaasi suurendamine SÖÖDAPÕLDUDE RAJAMINE · Ulukite paiknemise suunamine, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti; · Jäetakse talvekuudeks koristamata, et pakkuda ka siis toidulisa;
kultuurrohumaa kahe suurfarmi söödabaasiks. 4 Nüüdseks on polder oluline linnukaitseala, kus peatub rändeperioodil ligikaudu 1,5 miljonit lindu. Prioriteetsed pesitsevad linnuliigid on rukkirääk, hüüp, täpikhuik, mustviires, väikekajakas ning läbirändajad suur-laukhani ja sookurg. Lindude kaitseks on algatatud Euroopa Liidu LIFE-Nature projekt "Natura 2000 biotoopide kaitse Räpina poldril", mille eesmärk on tagada kaitset vajavate lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsustingimuste pikaajaline säilimine Räpina poldril.5 4 http://www.rapinapolder.envir.ee/ 5 http://www.rapinapolder.envir.ee/tegevus.html Projekti eesmärk 6 Looduslikud vaatamisväärsused Suur ja Väike Taevaskoda Taevaskoja ehk pae all mõistetakse liivakivipaljandeid. Tuntumad neist on Ahja jõe ürgorus paiknevad Suur ja Väike Taevaskoda. Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni Burtnieki lademe alumise osa punaka,
suhtes. 71 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Eestis on analüüsinud Leivits jt (2009) külastuskoormuse mõjusid rüüda (Pluvialis apricaria) pesitsusterritooriumite paiknemismustritele seoses suurenenud külastuskoormusest tingitud häiringutega Nigula rabas. Tulemused näitasid laudtee ümbruses rüüda pesitsustingimuste halvenemist ja võrreldes esimese analüüsitud perioodiga (1981–1993) territooriumite keskmise kauguse nihkumist teisel perioodil (1995–2007) 83 m laudteest eemale. In situ simulatsioon või häirimine Antud uuringud testivad liikide vastusreaktsiooni häiringu simuleeritud tasemetele. Rodriguez-Prieto ja Fernández-Juricic (2005) analüüsisid inimhäiringu mõju endeemilisele Iberia konnaliigile. Kahepaikseid on kirjeldatud hea indikaatorliigina keskkonnaseisundi
seadusega. Selle ala spetsiaalne kaitsestaatus võlgneb tänu faktile, et märgala ökoloogia on väga mitmekesine. Soolased sooalad on koduks paljudele taimedele ja loomadele. Kuivad alad koosnevad kiltkivist, punasest liivakivist, liivaribadest ja kaljudest, samuti kõrgematest aladest. Loodusliku keskkonnana suurele hulgale loomaliikidest on Sapal de Castro Marimi looduspark koduks tuhandetele veelindudele, kes tulevad sinna ideaalsete pesitsustingimuste otsingutel või tallveaja üle elamiseks. Läbi aasta elutseb pargis 153 erinevat liiki, sealhulgas flamingod, toonekured, naaskelnokad, rislad, rüüdid ja tildrid, kes peatuvad seal alaliselt. hooajaliselt või lühikeseks peatuseks teel mõnda kaugesse riiki. Rikast keskonnapärandit tugevdab tähtsus paljude veeelukate elupaigana, sest looduspargist võib leida 34 tüüpi
annaabi.ee 
