kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Tutt-tihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need pesakonnasalgad. Tutt-tihane kogub talveks toidutagavarasid, peites toitu jne puupragudesse jne. Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna. Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-tihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt ja tüvedelt. Talle meeldib tegutseda puudel allpool, samuti võib otsida söödavat maapinnalt
omanikele seatuid piiranguid, metsamajandamis tulude mõjutust ning millised on kompensatsioonid erametsa omanikele. 1. Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Peale raietöödele võivad ka mitmed teised metsatööd häirida Suur-konnakotkaste pesitsust nagu istutustööd, puidu väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000).
inimeste silme all ja peab olema ka kena vaadata (Kull 2004). Üks levinuim tuuleturbiinide rajamise piirang seostub vajadusega säilitada lindude ja loomade elupaigad ning mitte häirida nende elutegevust. Linnud võivad vastu tiivikut või tuuliku torni lennates hukkuda, aga seda siiski harva. Enamasti juhtub see halbade ilmastikuolude korral, sest tavatingimustes suudavad linnud edukalt tuulikuid vältida. Kaudselt võivad tuulikud mõjutada lindude haudumist, pesitsust, rännet ning toiduotsingut. Kuid pinnamood on Eestis tasane ning tuulikutele sobivad lagedad alad väikesed. Tavaliselt mahutavad kõige enam mõnikümmend, enamasti aga paar tuulikut. Seega ei kujuta nad lindudele väga suurt ohtu. Statistika näitab, et kümne kilomeetri pikkuse tuulikuriviga võrreldes hukkub linde viis korda rohkem elektriliinide tõttu ning viisteist korda rohkem liikluses ja lisaks veel linde hukutavad peegelklaasidega kõrghooned. Piisab kui ei ehitata
Mõned linnud jõuavad, aga varem ning see aeg, kus on keelatud raietööd ei garanteeri varasemate lindude pesitsusalustust. Pesitsusalustus on kõige tundlikum faas pesitsusperioodil. Raie on keskmise mõjuga ning teadaolevad pesitsuspaigad on raietööde eest kaitstud, peale selle ei tehta reeglina soistes metsades suvel raie töid (Keskkonnaministeerium. 2005). Peale raietöödele võivad ka mitmed teised metsatööd häirida Suur-konnakotkaste pesitsust nagu istutustööd, puidu väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Juhuslik häirimise tõenäosus on väike, kuna inimesed ei käi väga raskesti läbipääsetavates metsades ning marja- ja seenehooaeg algab hiljem. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha
· Biotoobikompleksi osa talitleb toitumis-, varje-, rände-, paljunemispaigana; · Looduslik biopuhastus. Ohud luhtadele: 8 · Sihipärase majandamise lõppemine; · Kuivendamine; · Väetamine; · Saastamine; · Tallamine liiga raskete masinatega; · Ülekarjatamine vaesustab liigistikku; · Tänapäeval kohati turism ja hobikalastamine segab lindude pesitsust, tallamine, prügi, rikutud puud, liigne põletamine; · Linnade läheduses ökosüsteemi hävitamine kõige laiemas mõttes (Aardla luht!). RANNANIIDUD Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mererannal soolase vee (ja riimvee) mõju all asuvaid niite (karjamaid). Zooloogiliselt võidakse rannaniitude mõistet laiendada ka rannaniitudega piirnevatele niitudele-karjamaadele (lindude elupaigad). Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle
annaabi.ee 
