viisiks kobraste ja nende poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimine. Kui kobraste mõju jääb 5 püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv. Kobraste poolt loodud veekogud on aga uuteks kasvu- ja elutsemisaladeks vees elavatele taimedele ja loomadele ning pesitsuspaikadeks veelindudele. Looduslikud katastroofilised häiringud on inimesele ja metsaelustikule hästi tajutavad. Torm võib vähese ajaga murda ja heita kõik puud kümnetel ja sadadel hektaritel ning maapinnale langeb üheaegselt suur kogus orgaanilist ainet. See aga soodustab surevast puidust toituvate organismide massilist paljunemist, mis võib laiendada omakorda esialgse häiringu suurust. Teatud aja möödudes suureneb elusast lamapuidust toituvate organismide (pms ürasklased)
Vahtrad kasvavad jalgteest vasakul pool kesklinna suunas, nende vahel kasvavad üksikud naaberpärnade seemnest kasvama hakanud nooremad pärnad. Vahtrate tüvede diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 42-50 cm. Visuaalsel hindamisel on antud sektsioonis jalgteed ümbritsevate pärnade ja vahtrate tervis rahuldav. Võrades on üksikuid kuivanud oksi, kahel vahtral on ladvad kuivanud. Suurte mõõtmetega pärnade tüvedes on õõnsused, mis on väga heaks pesitsuspaikadeks lindudele ja nahkhiirtele. Kindlasti vajavad puud hoolduslõikust, millega eemaldataks ohtlikud kuivad oksad. Vasakul pool sõiduteed on tinglik puude rida, mis on osa seal kasvavast puudegrupist. Selget alleerida ei ole võimalik eristada. Ühtlane vahesamm puude vahel selles reas puudub. Puuliikidest on esindatud harilik saar, harilik vaher ja mägivaher. Algsest mõisa aegsest alleest (puudegrupist) on arvatavasti säilinud ainukesena
koosluste ja maastike kaitse. Kaitseala on loodud säilitamaks laidudel kujunenud liigirikkust , eeskätt laiuelanike poolt aastasadade jooksul kujundatud pärandkooslusi. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Laidudelt on leitud üle 600 soontaimeliigi, sh Hanikatsilt üle 440 liigi. Saarnakil ja Hanikatsil on suudetud iga-aastase niitmisega säilitada ulatuslikud niidualad, mitteniidetavaid alasid aga hooldatakse lammaste karjatamisega. Laiud on olulisteks peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Kaitsealal on registreeritud ligi 200 linnuliiki, sh 110 liiki pesitsemas. Ahelaiu ja Kõverlaiu ümbrus on üheks viimaseks pelgupaigaks hääbuvale Läänemere viigerhülgele. Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600
Päevase eluviisiga. Ränne Saabub märtsis või aprilli algul. Lahkub veekogude külmumise eel, osa talvituvad lahtiste vooluvete ääres. Toitumine Toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm. Sööb ka putukaid ja teisi selgrootuid, põhiliselt veeloomi, eriti kiilivastseid. Võib süüa ka limuseid, pisivähke, usse, õige harva ka väikeseid konni. Pesitsemine Pesitsuspaikadeks liivakivi-, savi- või turbajärsakutesse kraabitud urud. Elupaikadeks järskude kallastega jõed, ojad, järved, kraavid, kanalid ja teised veekogud. Esimene kurn saab täis aprilli keskelt alates, selles on 6...7 muna, need on läikivvalged, peaaegu ümmargused. Soodsatel aegadel on 2...3 kurna. Areng Haudevältus 21 päeva. Pojad on pesahoidjad, neid toidab ainult emalind. Koht -
tuule või vee mõjul mulla ärakanne, mis kahjustab pinnast, sest nii kantakse toitainerikas muld ära. Samuti lageraied vähendavad metsloomadel võimalust puude taha/alla varjuda. Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks arhitektuurimälestiste või muinsuskaitse alla kuuluvate objektide kaitse. Nende kui Eesti pärandi säilitamise vajalikkuses ei kahtle keegi
tuule või vee mõjul mulla ärakanne, mis kahjustab pinnast, sest nii kantakse toitainerikas muld ära. Samuti lageraied vähendavad metsloomadel võimalust puude taha/alla varjuda. Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks arhitektuurimälestiste või muinsuskaitse alla kuuluvate objektide kaitse. Nende kui Eesti pärandi säilitamise vajalikkuses ei kahtle keegi
annaabi.ee 
