Mitmed neist toituvad puu koorealusest osast ehk kambiumist, mitmed okastest. männi okkastest toitub näiteks männivaablane, täpsemalt tema vastne. Nendel aastatel, kui männivaablasi palju sigib, võivad nad männipuult ära süüa enamik okkaid. noorte mändide puitu ja koort sööb männikärsakas. Linde on seal päris vähe. põhjuseks on nende metsade suhteline üksluisus. Taime- ja putukaliike, mida toiduks tarvitatakse, on vähe. Ka sobivaid pesitsuskohti on vähe. Sageli on siin võimalik näha pesitsemas rähni.
Tüüpilstemaks taimedeks on roostikus pilliroog, kare kaisel, ahtalehine hundinui, pikk merihein, hanehein ja penikeeled (Paal, 1997). Lainetele avatud rannal on pilliroog hõredam ja kooslus liigirikkam kaasnevad veel järvekaisel, soomusalss, randaster, valge kastehein ja meri- mugulkõrkjas. Roostikus leidub ka veel suur tulikas, väike lemmel ja vee sees kasvab männas vesikuusk (Kumari, 1985). Linde on roostikus palju. Matsalu laht on hallhane peamisi pesitsuskohti Eestis. Hallhanesid pesitseb siin umbes 220 paari (Miilmets, 1981). Haned ja kühmnokkluiged mõjutavad lindudest enim roostiku struktuuri lõhkudes pilliroogu (Kumari, 1985). Suurte kolooniatena pesitseb siin naerukajakas. Arvukalt on vesikanu ja partlasi. Tihedamassse roostikuossa hoiab hüüp. Nimetamata ei saa jätta ka loo-loorkulli, sageli võib kohata toiduotsingul viibivat merikotkast. Üldse pesitseb roostikus rohkem kui 8000 paari linde (Miilmets, 1981). Talvel
toetavad ressursid. AÖSi mitmekesisus loob soodsad tingimused taimekahjurite looduslike vaenlaste arvukuse ja efektiivsuse suurendamiseks: pakkudes neile alternatiivseid toidutaimi ajal, mis kahjurid puuduvad, pakkudes valmikutele ja röövtoidulistele vajalikku lisatoitu (nektar), säilitades elujõulise kahjurite populatsiooni, pakkudes talvituskohti ja pesitsuskohti. 1. Ruumiline heterogeensus: segakultuurides kasvatamine, elusmultšid, umbrohud. 2. Ajaline heterogeensus: viljavaheldus, ajaline segukülv (teise kultuuri külvamine või istutamine kasvava kultuuri vahele mõningase ajalise nihkega, kuid enne esimese kultuuri saagi koristamist). Kultuuride segaviljelus – erinevad kultuurid kasvavad samal väljal. Segakultuurid kaotatakse
elumultsid, umbrohud, õitsvad taimed. Monokultuursed külvid on keskkond, kus on rakse biotõrjet teha, kuna puuduvad süsteemi toetavad ressursid. AÖS-i mitmekesisus loob soodsad tingimused taimekahjurite looduslike vaenlaste arvukuse ja efektiivsuse suurendamiseks: pakkudes neile alternatiivseid toidutaimi ajal, mis kahjurid puuduvad, pakkudes valmikutele ja röövtoidulistele vajalikku lisatoitu (nektar), säilitades elujõulise kahjurite populatsiooni, pakkudes talvituskohti ja pesitsuskohti. Ruumiline heterogeensus: segakultuurides kasvatamine, elusmultsid, umbrohud. Ajaline heterogeensus: viljavaheldus, ajaline segukülv (teise kultuuri külvamine või istutamine kasvava kultuuri vahele mõningase ajalise nihkega, kuid enne esimese kultuuri saagi koristamist). Kultuuride segaviljelus erinevad kultuurid kasvavad samal väljal. Segakultuurid kaotatakse sõltuvalt kultuuride ruumilisest paiknemisest põllul: