KALAKOTKAS Eesti kotkastet väikseim; Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg; Toitumine: kala püütakse kuni meetri sügavuselt, võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut või pesitsusperioodil on erakordselt viletsad ilmad, tuleb neil kas paasutda või toituda muust nt. hiirtest või konnadest; Pesitsemine: saabuvad pesitsusalale kevadel enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohendatakse vana pesa või ehitatakse uus; Muneb 2-3 muna; Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate paaride keskmine poegade arv)on maailma üks kõrgemaid. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kotkas.ee/ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
mustriga tiibadel, mis on olemas aastaringselt. Isane ja emane Järvekaur on sarnased välimuselt, iseloomulikud veel sügav-punased silmad. Sigimine Järvekaurid on monogaamsed, mis tähendab, et nad elavad terve elu ainult ühe paarilisega. Paar püsib koos kogu nende retke ja talvitumisalal. Uued paarid kasutavad mitmeid sünkroniseeritud liigutusi nagu noka vette kastmised, hooga sukeldumine ja vee all ujumine. Paaritumine leiab aset vee pinnal asetseval pangal koheselt pärast pesitsusalale jõudmist. See liik eksponeerib suurt truudust paarilisega ja sageli kasutab linnupaar sama pesapaika igal aastal. Sigimisperiood algab mais või siis kui kevad endast juba piisavalt märku annab. Isane lind ehitab vajadusel pesa. Emane lind muneb 1-3 muna, mis on oliivi-pruuni laigulised. Haudumine võtab aega 27-29 päeva, selles osaleb ka isaslind. Koorumisele järgneb olulist kasvuperioodi 9-10 nädalat. Seejärel saavutab poeg lennuvõime. Suguküpseks saavad noorlinnud 2-3 aastaga.
kohas kaitseala lääneosas ja kasvukohad on kaitstud sihtkaitsevööndi režiimiga. Rüüt, kellest eelmises punktis juttu oli, on III kaitsekategooria liik. Seda liiki mõjutab negatiivselt laudteest tingitud häirimine. Häirimise vältimiseks reguleeritakse külastuskoormust. Lisaks külastajatest tingitud häirimisfaktorile loob laudtee pisikiskjatele (rebased, kährikud, nugised) hea ligipääsu lindude pesitsusalale. KASUTATUD KIRJANDUS 1. eElurikkus. Sarvikpütt. https://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91537 23.04.2018 2. Elts, J., Marja, R. 2013. Suurkoovitaja kaitse tegevuskava. 3. Keskkonnaamet, 2012. Meenikunno looduskaitseala. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Meenikunno_A4_est.pdf 23.04.2018 4. Kotkaklubi, 2011. Kalakotka kaitse tegevuskava. 5. Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. 6
nädalat ülejäänud perekonnast varem, lennates esimesse talle teadaolevasse vahepeatusesse rännuks jõudu koguma. See toimub peale poegade lennuvõime saavutamist juuli lopus voi augusti alguses. Ka isalinnud, kelle pesitsemine ebaõnnestus, alustavad rannakut talvitusaladele margatavalt varem kui edukalt pesitsevad isendid. (Saurola 1996; Hake et al. 2001; Kjellen et al.. 2001). Esimese suve linnud (2 aastased) ei tule suveks tagasi oma pesitsusalale, vaid veedavad selle Aafrikas (Forsman 1999). Eestis toimub kalakotka sügisene läbiranne peamiselt augustis ja septembris, vähesel määral ka oktoobris. Rände haripunktiks on tavaliselt september. Kõige hiljem on kohatud kalakotkast 1961. aasta 28. oktoobril, Matsalus (Randla 1976). Eestis pesitsevad kalakotkad viibivad siin keskmiselt aprillist septembrini seega maksimaalselt 5 kuni 6. kuud emalinnud ning mittepesitsevad linnud paar nädalat vähem.
annaabi.ee 
