On teada, et mürareostus häirib loomade elutegevust. Näiteks linnade läheduses elavad punarinnad (Erithacus rubecula) eelistavad laulda öösiti, kuna siis on vaiksem. Veel on täheldatud, et müra muudab loomadevahelise kommunikatsiooni valjemaks, seda nähtust nimetatakse Lombard-i effektiks. Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju tuvastamise korral tuleks tulevikus jälgida, et olulised lindude pesitsusalad ei kannataks mürareostuse all. 4. Eesmärk Töö eesmärgiks on näha kas helireostus mõjutab lindude valikut pesitsuskohtade suhtes ning kui tugev oleks see mõju. Huvi pakuks ka liikidevaheline erinevus millised liigid on müra suhtes tundlikumad ning millised vastupidavamad.
Kuid pinnamood on Eestis tasane ning tuulikutele sobivad lagedad alad väikesed. Tavaliselt mahutavad kõige enam mõnikümmend, enamasti aga paar tuulikut. Seega ei kujuta nad lindudele väga suurt ohtu. Statistika näitab, et kümne kilomeetri pikkuse tuulikuriviga võrreldes hukkub linde viis korda rohkem elektriliinide tõttu ning viisteist korda rohkem liikluses ja lisaks veel linde hukutavad peegelklaasidega kõrghooned. Piisab kui ei ehitata tuulikuid peamiste rändeteede ja suuremate pesitsusalade lähedustesse. Selleks, et tuulikuid lindudele veelgi ohutumaks muuta tuleks vältida linde pimestavaid signaallampe ja kasutada monoliitseid torutorne, sest tihti armastavad röövlinnud varitseda sõrestikmasti lattidel. Saaki märgates ei pane nad enam pöörlevat tiivikulaba tähele. Üldjuhul on loomadega vähem probleeme. Nad kas lahkuvad sellest piirkonnast või harjuvad kohanemisvõimelisemad ehitusmüra ja uuemate tingimustega.
2012). Joonis 3. Konnakotkaste seirealad Eestis ja asustatud pesitsusterritooriumid 2012. aastal (Kotkaklubi. 2012). Arutelu ja kokkuvõte Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eesti kuulub esimese kaitsekategooria alla. Suur-konnakotkad on ohustatud ning probleem on asjakohane. Liiki ohustavad mitmed ohualdid. Ohuteguriteks on: Liigi pesitsusaegne häirimine eriti ohtlik on pesitsusperioodi algfaasil häirimine. Pesitsusalade hävimine, pesitsusala looduskeskkonna muutumine nagu metsa kuivendamine Saagialade hävimine, Elektriliinides hukkumine, Eestis on informatsiooni, et peale lennuvõimeliseks saamisel on hukkutud elektriliinides Keskkonnamürgid Hübridiseerumine, see võib saada suur-konnakotka liigile hukatuslikuks Eesmärkideks on suur- konnakotka liigi säilitamine looduslikus keskkonnas elava liigina.
ehitada poldriks. Jõgede- ja väikeste järvede äärsetele aladele oleks võimalik luua normaalseid äravoolutingimusi ka jõe süvendamise või järve veetaseme alandamisega, see ei ole aga kooskõlas tänapäeva arusaamadega looduskaitsest ja maastikuhoolest. Jõgede süvendamist tehti Eestis 19 . sajandi lõpus 20.sajandi I pooles. Poldri projekteerimisel peab arvestama kõigi ehitusega kaasnevate võimalike negatiivsete teguritega, mis halvendavad looduskeskkonna seisundit (veelindude pesitsusalade ja kalade kudemispaikade hävinemine) ning suubla veerežiimi. 6. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 – pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 - veelask. Poldritammi ülesanne on kaitsta poldrit üleujutuste eest suubla kõrgveeseisu ajal. . Piirdekraavid rajatakse poldri kõrgemale küljele. Nende abil juhitakse kõrgematelt
annaabi.ee 
