Eluviis - Enamik liike seotud puistute või põõsastikega Porr (Certhia familiaris) Hänilane (Motacilla flava) - Värvulised on monogaamsed pesahoidjad linnud - Pojad kooruvad munadest abitutena, pimedatena - Pesas viibivad vähemalt 10 päeva, kuni sulgkatte tekkimiseni, kuhu vanemad neile toitu kannavad - Munad on värvulistel väikesed, harilikult kireva värvusega, kuid mõnikord, enamasti õõnsustes pesitsevatel lindudel ühetoonilised - Kurnas tavaliselt 4-6 muna - Hauduvad tavaliselt pärast kõigi munade munemist - Haudevältus enamikel 11-14 päeva - Ronk haub 19-20 - Lüürasaba ~45 päeva - Suluspesitsejatel lendavad pojad 26. elupäeval - Maapinnal pesitsejatel 10-11. elupäeval - Suguküpsus saabub tavaliselt 1 aasta vanuselt rongal 2 a - Sulgivad 1 kord aastas - Paljude liikide ere kevadsulestik ei teki sulgimise tulemusel vaid tuhmide suleservade
mõjutavatest teguritest. 2013. a on antud hinnang must-toonekure asurkonna suurusele Eestis (5). RÕNGASTAMINE Mõnikord soovitakse konkreetse linnu kohta teada saada enamat, kui seda võimaldab tavaline jälgimine. Selleks tarbeks linde märgistatakse. Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine. Lisaks kasutatakse konkreetse linnu äratundmiseks värvilisi rõngaid, tiivamärgiseid, sulgede värvimist jne. Eestis kasutatakse värvilisi rõngaid kõigil siin püsivalt pesitsevatel kotkaliikidel ja must- toonekurel (9). (11) SATELIITJÄLGIMINE Märksa rohkem infot on võimalik aga saada linnule kinnitatud spetsiaalse seadme - raadio-, satelliit- või GPS saatja abil. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g) ja levinud märgistusvahendid. Selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 - 50 km kauguselt (9). Pildil on näha saatjatega varustatud Eesti must-toonekurgede Jaagu ja Tooni
o Esmane immuunvastus o Kulukate tagajärgedega · Omandatud o Spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus) o Jätkuv immuunvastasus · Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allergia, autoimmuunhaigused) · Parasiidivastase immuunreaktsiooni poolt tekitatud kahju võib olla suurem parasiidi enda poolt tekitatud kahjust · Näited: o Pesitsevatel sinitihastel kutsuti esile immuunvastus teetanude-vaktsiini vastu vaktsineeritud linnud vähendasid poegade toitmise sagedust Vabad radikaalid · Aatomid või molekulid ühe või enama paarumata elektroniga · Tekivad organismi elutegevuse käigus · Normaalolekus tootmine kontrolli all · Võivad tekitada ahelreaktsiooni · Liigne tootmine või tekitada oksüdatiivset stressi koekahjustused
ohvrimeelsus. Abistamine ja altruism loomadel – Peale agressiivsete konfliktide vältimise esineb loomadel aga tihti ka otsest koostööd, liigikaaslaste abistamist ja isegi ohvrimeelsust ehk altruismi: šimpansid jagavad leitud puuvilju oma karjakaaslastega; paljudel linnu- ja imetajaliikidel (sabatihane, suitsupääsuke, hunt jt) on abistajad, kes aitavad pesitseval paaril nende järglasi kaitsta ja toita; kolooniatena pesitsevatel liikidel hoiatavad kiskjat märganud isendid kolooniakaaslasi; paljudel lindudel esineb kiskja üheskoos ründamine ehk mobing ; ühiseluliste putukate (mesilased, herilased, sipelgad jt) koloonia tuhanded kuni miljonid liikmed loobuvad sigimisest ja pühendavad kogu oma elu üksnes ühe või väheste suguisendite (nn kuninganna) poolt toodetud järglaste eest hoolitsemisele. Miks on siis liigisisene agressiivsus loomadel loodusliku valiku teooria järgi
annaabi.ee 
