Pesusoodat nimetatakse naatriumkarbonaadiks ja tema keemiline valem on Na 2CO3. See on vees hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne ning kristalne aine. Pesusooda sulamistemperatuur on 853°C ning tiheduseks 2,533 mg/cm3. Looduses leidub teda soolajärvede vees ning kohati isegi lademina. Tööstuslikult saadakse pesusoodat ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või naatriumsulfaadi küllastunud lahusesesse juhtides. Teda kasutatakse klaasi, värvipigmentide, seebi ja pesemisainete tootmisel, naatriumiühendite valmistamisel, naftasaaduste puhastamisel, boksiidi töötlemisel (alumiiniumi saamiseks), pesu pesemisel ning paberi- ja tekstiilitööstuses. Söögisoodat nimetatakse ka naatriumvesinikkarbonaadiks ning tema keemiline valem on NaHCO 3. Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või sulfaadi küllastunud lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades.
kosmeetilisi kreeme, määrdeaineid ja ravimeid (kalamaksaõli ja riitsinusõli) 8 SÜNTEETILISED PESEMISAINED Üheks levinumaks sünteetiliseks pesemisaineks on nn. Tipooli-tüüpi pesemisained. Neid saadakse kõrgematest alkoholidest, mille radikaalis on 10-20 süsiniku aatomit. Alkoholi töödeldakse väävelhappega ja reaktsioonisaadus neutraliseeritakse naatriumhüdroksiidiga. Sünteetiliste pesemisainete eelised seepide ees on järgmised: 1) Pesemiseks on vaja pehmet vett 2) Nad ei hüdrolüüsu ega tekita aluselist kesskonda 3) Nad vähendavad vee pindpinevust 4) Pesemisaine kulu on vähe ja pesemisaine on kergesti käsitsetav 5) Nendega saab pesta jahedas vees ja nad ei muuda pestava eseme värvitooni Tavalist vett kasutavad mikroorganismid, nende elutegevuse käigus seebi molekul laguneb . Mitmeid sünteetilisi pesemisaineid mikroorganismid ei omasta, seetõttu
tonni. Naatriumkloriid on lähteaineks näiteks NaOH, sooda, kloori, kloorlubja, naatriumi, soolhappe ja paljude teiste ühendite saamisel 2) Na2CO3 - naatriumkarbonaat Naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja tema kristallhüdraati (Na2CO3*10H2O) kristallsooda ehk pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda on klaasi ja pesemisainete oluliseks tooraineks. Kuni 18. sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi lõpul töötas välja belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks
h=? Küsimused : 1. Kuidas seletada küünlatahi ja marlisideme toimet ? 2. Kuival ajal tekib maapinnale kõva koorik. Kas tuleb seda säilitada või pinnast kobestada, et takistada alumiste kihtide kuivamist ? Pesemisvahendid ehk pesemisained on ainesegud, mille vesilahustega kõrvaldatakse esemetelt, materjalidelt ja elusolendeilt mustust. Eristatakse seepe ja sünteetilisipesemisaineid. Pesemisainete koostisosad on pindaktiivsed ained. Need vähendavad pindpinevust ( seepides on nendeks näiteks rasvhappesoolad, sünteetilistes pesemisainetes näiteks sulfonoolid) Sünteetilised pesemisained sisaldavadka pleegiteid ja pindaktiivsete ainete toimet suurendavaid aineid. Sünteetiliste pesemisainetega saab hästi pesta ka karedas vees. Bioaktiivsed pesemisained sisaldavad aineid( ensüüme ) ,mis lagundavad valguplekke. Pesemisaineid toodetakse pulbritena, pastadena ja vedelikena.
sest desinfektsiooniained muudavad kinda struktuuri ning kindad võivad muutuda rabedaks ja puruneda. Kaitsekinnaste ülesanded · vältida kontaktnakkuste levikut ühelt patsiendilt teisele personali käte kaudu; · vältida personali käte kontamineerumist, kui puututakse kokku vere ja teiste kehavedelike, limaskestade ja mitteterve nahaga; · kaitsta personali vere ja koevedelikega levivate infektsioonide eest; · kaitsta personali käsi antiseptikumide ja pesemisainete kasutamisest tekkinud ärrituste eest 1 Kaitsekindad jagunevad kasutamise otstarbe järgi: · ühekordse kasutusega steriilsed kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1. aseptilised protseduurid operatsioonid ja invasiivsed e. nahka või limaskesta läbistavad protseduurid 2
43 KALAKASVATUSE ERIALA Tuleb jälgida, et piima ei satuks ka vett piima külmumistäpp peab olema alla -0,520°C Vesi võib piima sattuda näiteks kui loputusveed jäävad torustikku. Piimas ei tohi ka olla pidurdusaineid. Need võivad olla antibiootikumiravi jäägid, kui ei ole järgitud ettekirjutusi ja piim on varem ühispiima hulka pandud, kui lubatakse. Pidurdusaineteks võivad olla ka deso- ja pesemisainete jäägid, kui ei loputata seadmeid pärast pesemist korralikult. 14.Lüpsiseadmete pesemine ja hooldamine Eelloputus eemaldatakse kõik piimajäägid. Pesemine alguses 70-800C, lõpus mitte alla 400C. Pesemisel kasutada vaheldumisi leeliselist ja happelist pesemisvahendid. · Soovitatav pesemislahuse ringlemisaeg 10-20 minutit. · Pesemisvahendit doseeri vastavalt juhendile.
annaabi.ee 
