kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17-18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Munade ja pesapoegade suurimad vaenlased on hallvares ja orav. Harakapojad hakkavad lendama 22-27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. Võib kahelda, kas ta just inimese tagant varastatud lusikaid ja kelli oma pesasse tassib, kuid koduloomade eest toidu ja inimese mahapandud seemnete näppamisega saab ta küll hakkama
Kas see lükkab leedulaste väite ümber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid või on meie harakad näljasemad? Ilmselt pole ükski arvamus päris õige. Harakapoegi toidetakse loomse toiduga. Selgrootutest eelistatakse mardikaid, liblikaröövikuid ja -kookoneid. Et sel ajal kasvatavad ka teised linnud oma järelpõlve, toovad harakad oma poegadele võõrastest pesadest napsatud linnupoegi ja -mune. Suuremate poegade noka vahele satuvad isegi sisalikud. Pesapoegade toitumist uurides võib kasutada viisi, mis vanalindude jaoks ei kõlba: kaelasidumismeetodit. See annab nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt väga häid tulemusi, ent seda on raske rakendada. Enamasti ei pääse pesale ligi. Ka ei kõlba seda võtet kasutada päris väikeste poegade puhul ja mõni päev enne pesast väljalendu. Tegevus pesa juures peab olema väga täpne ja kiire. Pesapoja kael seotakse kinni pehme
aga keskmiselt pool meetrit (0,31,3 meetrit) allpool. Lennuava läbilõige on püstjas-pirnjas, selle alaosa kummaski servas on linnu jalgadest hõõrutud sooned. Lennuava kõrgus on 11 14,5 cm, laius 6 cm. 60125 cm pikkune käik (lennutoru) kulgeb tõusvalt, olles pesakoopa suudmes kuni 15 cm lennuavast kõrgemal. Seespool on pesatoru enamasti ümmarguse ristlõikega ja 56 cm läbimõõduga. Pesakoopa pikkus on kuni 18, laius kuni 20 ja kõrgus 1114 cm. Hauduva vanalinnu ja pesapoegade välja öögitud räppetompudest moodustub pesakoopa põhjale ja pesatoru lõppu (koopa suudmesse) mitme sentimeetri tüsedune kalaluude kiht, mille mass ühe pesitsemise järel küünib üle 100 grammi, mitmeaastastes pesades aga kuni 350 grammini. Seda kihti "rikastab" poegade roe, mistõttu pesatorust hõngab üsna tugevasti ammoniaaki. Vahel on täheldatud, et vanalinnud sulpsavad pärast pesast väljumist vette tõenäoselt puhastamaks oma sulestikku.
Pärislestalised: Närilestalised söövad oma haukamistüüpi suistega tahket toitu, imilestaliste suised on muundunud pistmissuisteks. Nad saavad läbi torgata loomade ja taimede kehakatetest ja imeda vedelat kehamahla. Nugilestalised elavad tihti putukate ja selgroogsete loomade kehal, olles parasiidid. Vabaltelavad nugilestalised elavad kõdus ja on enamasti rööveluviisiga. Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade verest. Verd imevad ka puugid, kes on maismaaselgroogsete parasiidid. Vagellestad ehk nääpsulestad parasiteerivad peamiselt imetajatest peremehe karvafolliikulites ja rasunäärmetes, võivad põhjustada täiendavaid põletikke ja karvade (juuste) väljalangemist alanenud immuunsusega isendeil. Tolmulestad söövad inimese nahalt eraldunud kettusid, mis on hallitusseente poolt lestadele seeditavaks muudetud. Optimaalne temperatuur on 2025° ja suhteline niiskus üle 50%.
hetkel ei viibi. Krüptilisus jaguneb omakorda erinevatesse alarühmadesse – peidulisus ja maskeering: peidulisus – Peidulise käitumise funktsiooniks on edastada sõnum: “siin ei ole kedagi”. Isend tegutseb varjatult, väldib häälitsemist, müra, oma lõhnu jms. Paljud loomad toituvad vaid pimeduse, põõsaste, paksu rohu vms varjus. Mitmesugused häälekad displeid (konnakoor, metsisemäng, pesapoegade näljakisa jne) vaikivad kohe, kui loomad märkavad kiskjat. Omapäraseks peidulisuse vormiks võib pidada isegi värvuliste hoiatushüüdeid: erinevad liigid nimelt kasutavad kulli ilmumisel peaaegu identset teravat hoiatushüüdu “tsiip”, mida kullid hästi ei kuule ja mille täpset suunda ja asukohta on pealegi erakordselt raske lokaliseerida. maskeering – funktsiooniks on edastada sõnum: “olen ebahuvitav objekt”.
annaabi.ee 
