küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Taimede kohastumised · Paks koor · Jäigad ja lihakad lehed · Lihakad varred · Jäme tüvi Loomad Savanni loomastikus on palju rohusööjaid imetajad. Savannides on arvukalt termiite. Nad toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Nad ehitavad oma pesakuhilad seeditud toidu ja pinnase segust. Loomade kohastumused on: nad on kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil, loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda, veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Rahvastiku elu ja tegevus Savanni põlised inimesed on siiski veel säilitanud oma traditsioonilise eluviisi. Nende põhiline elatusala on loomade küttimine. Põlluharimist pole väga palju,
leidub ka flamingosi, parte, hanesid, kurgi ning luiki. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem, kui aafrikas. Seal on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja paljud pisinärilised. Kiskjatest kohtab puumasi ning jaaguare. Lindudest esineb aga jaanalindu meenutav nandu. Savannides elavad ka termiidid, kes on prussakate sugulased. Nad toituvad puidust ja orgaanilistest jäänustest. Oma mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad ehitavad nad seeditud toidu ja pinnase segust. 3.1 KAELKIRJAK Kaelkirjak on kõige iseloomulikum savanni loom. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kilogrammi ja võib elada isegi 30-aastaseks. Pikk kasv võimaldab kaelkirjakul märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult ja seejuures vältima kohutavaid jalahoope, millega loom ennast kaitseb
liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, saakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Termiidid on prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest ning ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. (4) 7 Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas
Allpool on välja toodud mõningad ulukid ja mis liiki kahjustusi nad põhjustavad. Kobras on ainuke loom peale inimese kes suudab metsas muuta keskkonnatingimusi (Laas et al. 2011). Koprad on poolveelise eluviisiga närilised. Elupaikadena meeldivad neile ojad mille kallastel kasvab enamuses lehtpuumets. Metsahäiringuid põhjustavad nad sellega, et langetavad lehtpuid, mille oksad on üheks nende peaskuhila (kopratamm) ehitusmaterjaliks ning oma pesakuhilad ehitavad nad ojadele, millega kaasneb veetaseme tõus või põhjavee tõus ümbritseval alal (Nummi ja Kuuluvainen 2013). Kui suur ala kobras oma pesakuhila ehitusega mõjutab sõltub maastikureljeefist (Laas et al. 2011). Aga selline niiskusreziimi muutus häirib puude elutegevust ning pikaajalise niiskuse tõttu võivad puud hukkuda. Kui kopratamm piisavalt ruttu lõhkuda siis veetase väheneb ja see ei pruugi puistule halvasti mõjuda. (Nummi ja Kuuluvainen 2013)
hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vihmametsad on levinud Kesk-Aafriks (2°S - 7°N), seal valitseb palav ja väga niiske ekvatoriaalne kliima. Nad on maailma looduse väga tähtsaks komponendiks, nad puhastavad
annaabi.ee 
