Orav (Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009 Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede
Looduslikud pesad hävivad sageli tormides - pesa asub alati puu ladvas ja seega ei varja seda loodusjõudude eest miski. Allkukkumise põhjuseks on ka see, et kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, mis tormile vastu peaks. Selle defitsiidi leevendamiseks on spetsialistid ehitanud allakukkunute asemele tehispesi. Puu latva ehitatud pesal on ka eeliseid - ohtu võib varem märgata, pesale lend on lihtne ja ka poegadel on kergem lendamist õppida. Ilmselt on kalakotkaste pesaehitus-strateegia siiski õige, sest muidu nende arvukus ei kasvaks praegu. Emalind viibib alates munemisest pesa juures ja ka valvab seda. Isalinnu ülesandeks on saak kohale toimetada, emalind toidab poegi ja peab selle juures ka ise söönuks saama.Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge-toonekurel, siis on see tõenäoliselt kalakotkale kuuluv. Muuseas Ameerikas ongi kalakotkas pesitsemas sarnastes kohtades, nagu meie valge-toonekurg. Kalakotkas muneb 2-3 muna, millest kooruvad
Kui tema väljavalitud pesitsusterritooriumile, millest ta oma lauluga teistele teada annab, ilmub teine isaslind, läheb kohe piiride selgitamiseks ja kakluseks, kuni sissetungija tagasi on peletatud. Emaslinnu saabudes aga alustab isane linavästrik tantsu emase ümber: jookseb kummargil ringiratast, tiivad ja saba avatud, teeb kummardusi ja hüppeid, ise vahetpidamata lauldes. Kui isaslinnu poolt väljavalitud pesapaik emasele meeldib, võib pesaehitus alata. Väga inimsõbralik. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Kasvatab Eestis kõige sagedamini üles käopoja. Linavästrik pesitseb mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa hakkab linavästrikupaar ehitama umbes kuu peale pesitsuspaigale saabumist, mai alguses. See on kausilaadne. Mai alguses muneb esimese kurna, selles 4-7 muna, enamasti on samal aastal veel teinegi kurn: juuni keskel 4-5 munaga
kuusele või haavale. Kaljukotkas ei rända, aga noorlinde võib siiski hulkumas näha. Sügisel ja talvel laiendavad kaljukotkad oma jahialasid, siis teevad ka vanalinnud pikemaid retki naabersoodesse. Pereelu. Kotkad elavad paaridena ja hoiavad oma pesa aastakümneid, mille jooksul võib pesa kerkida üle kahe meetri kõrguseks. Kotkapaaril võib olla ka mitu pesakohta, mida kasutatakse vastavalt olukorrale. Kaljukotkastel saab pesaehitus hoo sisse juba südatalvel – siis ehitakse pesa roheliste oksadega. Veebruaris ja märtsis võib pilvelaotuses märgata kaljukotka mängulendu ja hilistalvises rabavaikuses kuulda kaljukotka kilkamist. Viljaka kooselu tulemusena näevad märtsis ilmavalgust munad, mida on tavaliselt üks kuni kolm. Umbes pooleteise kuu pikkuse haudumise järel kooruvad tihedas udusulestikus kaljukotkatibud. Tavaliselt jõuab lennuvõimelisse ikka vaid üks, väga harva kaks kotkapoega.
ning seal moodustuvad sageli kuldnokkadest hiigelparved. KeskEuroopas on niimoodi parve kogunenud isegi üle miljoni linnu. Hommikul lahkuvad kuldnokad ööbimiskohast mitte ühekorraga, aga nagu kokkulepitud järjekorra alusel kindla intervalliga. Pereelu. Suur osa kuldnokki pesitseb inimese poolt paigaldatud pesakastides, ülejäänud puutüvedes asuvates õõnsustes.Momendist, kui emaslind nõustub paarituma, algab ühine pesaehitus. Munetud 47 muna hauvad mõlemad vanalinnud. Toidulaud. Kuldnokk toidab poegi praktiliselt ainult loomse toiduga. Kuldnokk tarbib toiduks kõiki kättesaadavaid selgrootuid. Väljapool pesitsushooaega tarvitab ka taimset toitu seemeneid, pungi, marju ja puuvilju. Arvukus. Euroopas 2146 miljonit paari. Eesti arvukus 100150 tuhat paari. Talvituma jääb meile hinnanguliselt 1002000 lindu. Metsvint Saabuvad märtsi viimasel nädalal või aprilli algul
Kui anda ematuvile pesa koos munadega, ei hakka ta hauduma. Kui süstida talle hormoon progesterooni, hakkab ta hauduma. Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Põhjuslik mehhanism: isase kosimiskäitumine põhjustab emasel teatavate hormoonide nõristumise verre, mis kutsub tal esile pesaehitus- ja munemiskäitumise. Viimased omakorda põhjustavad progesterooni taseme tõusu, mis kutsub esile haudumiskäitumise Järeldus: Käitumise kutsub esile väliste stiimulite ja sisemise seisundi koosmõju. Pilk käitumise evolutsiooni uurimisse. Peamine probleem käitumise evolutsiooni uurimisel, põhilised uurimismeetodid. Käitumine (peaaegu) ei jäta endast fossiile – käitumise evolutsiooni kulgu raske taastada. Peamised uurimismeetodid: kaasajal elavate
annaabi.ee 
