muundatud taimi nimetatakse muundtaimedeks. GMO-de loomisega hakati tegelema juba 1950.aastatel, kuid oluliseks murdepunktiks oli 1973.aasta kui klooniti esimene geen, mis aasta pärast saadeti võõra bakteri tüvesse.2 GMO-de kasutamine suudaks poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates lahendada probleeme, nagu seda on näiteks näljahäda. Joonis 1. Põhimõtteline GM-taime valmistamise metoodika3 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 4 2 Ritso, K. (2004) Põllumajanduses kasutatavatest geneetiliselt muundatud organismidest tulenev ökoloogiline risk. Diplomitöö, [http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/protection/biosafety/gmorisk] (vaadatud: 23.03.2011), lk 6 3 Ritso, K. (2004) Põllumajanduses kasutatavatest geneetiliselt muundatud organismidest tulenev ökoloogiline risk
Just nendel põhjustel on EL kiivalt võidelnud GM taimede leviku ja kasvatamise vastu. On välja töötatud ranged seadused ja reglemendeeringud GM kultuuride viljelemiseks. Selle tulemusel on ülemaailma välja kujunenud GMO vastu võitlevad organisatsioonid kaitsmaks inimesi ja loodust. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eestimaa Looduse Fond. GMO- vahet pole? -- Eestimaa Looduse Fondi erileht, 2008, 1-3 2. Ehrlich, Ü., Lepik, K., Luik, A., Pertsjonok, A., Ränkel, L., Vaarmari, K. Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu: Eestimaa Looduse Fond, 2006. 3. Geneetiliselt muundatud organismid. [WWW] http://www.eesti.ee/est/geneetiliselt_muundatud_organismid/ (05.11.2009) 4. Geneetiliselt muundatud põllukultuurid. [WWW] http://www.pikk.ee/Keskkond/gmo/muundatudkultuurid/ (06.11.2009) 5. Kärner, T. Geneetiline muundamine muudab maailma.-- Loodus, 2002, 14-19 6. Luik, A. Muundatud põllukultuurid
keelamine ja reguleerimine võetakse umbusuga vastu. Kuidas võiks terve mõistusega inimene vastu vaielda tehnoloogiale, millega enamus inimkonnast nii suuri lootusi seob? 13 8. KIRJANDUSALLIKATE LOEND Acherman, J. (2002). Food. How safe? How altered? National Geographic May, Vol. 298, 68-92 Ehrlich, Ü., Lepik, K., Luik, A., Pertsjonok, A., Ränkel, R., Vaarmari, K. (2006). Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu: Eestimaa Looduse Fond. Keskkonnaministeerium (2002). 20 küsimust geneetiliselt muundatud (GM) toiduainete kohta. Keskkonnaministeerium (2004). Kuidas hinnata GMO-de mõju inimestele ja loodusele. Rifkin, J. (2000). Biotehnoloogia sajand: kuidas geneetikaäri muudab maailma. Tartu: OÜ Greif.
ära tunda märgistust, mis viitab geneetiliselt muundatud organismide sisaldusele tootes. Uurimistöö autor soovib tänada abi eest oma juhendajat õpetaja Luule Linamäed. 25 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Eesti Keskkonnaühenduste Koda. (kuupäev puudub). GMO-vaba Eesti. Allikas: Eesti Keskkonnaühenduste Koda: http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&view=article&id=175&Itemid=65 Ehrlich, Ü., Lepik, K., Luik, A., Pertsjonok, A., Ränkel, L., & Vaarmari, K. (2006). Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu: Eestimaa Looduse Fond. Geenmuundatud organism. (16. 06. 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organism GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele. (2015). Allikas: Loodusvägi: http://loodusvagi.ee/gmo-geneetiliselt-muundatud-organismide-mojust-inimestele/ GMO. (03. 02. 2017. a.)
annaabi.ee 
