Need [eeltoodu] oleksid justkui pertseptuaalsed faktid. Paraku on sellisest tervele mõistusele apelleerivast miinimumist lootusetult vähe õiguse analüüsi alustamiseks. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid – need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta – on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne – taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).”
jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. * Informatsioon jääb pakituks ajukooreni: vt. nägemisteed järgmisel kilel Mida me näeme? * Mida me ei näe asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid pertseptuaalsete protsesside tulemus! Sissejuhatus psühholoogiasse 16 Informatsioon on pakitud kuni peaju kooreni: Ajukoore muud piirkonnad V1-V5: Ajukoore primaarsed nägemisväljad oktsipitaalsagaras
pardid, on nüüd jänesed. Need muutused on harilikult järkjärgulised ja peaaegu alati pöördumatud, käivad kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega (kaart: jooned-maaala kujutis). Maailm ei ole aga lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, vaid on määratud teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mis revolutsiooniaegadel muutub. Kõige tavalisemal kujul illustreerivad gestalt eksperimendid ainult pertseptuaalsete muunduste loomust, ega ütle midagi paradigmade või varemini assimileeritud koguse rolli kohta tajuprotsessis. Kuid ka gestalt katsetes on tuvastatav eelneva treeningu mõju katse tulemustele. Nt ümberpööratavate läätsedega prillide puhul näeb katsealune algul kogu maailma peapeale pööratuna, kuid kui ta on õppinud uue maailmaga suhtlema pöördub kogu tema vaateväli ümber, tavaliselt pärast vahepealset perioodi, mille jooksul nägemispilt on lihtsalt hägune
seadusandlus uute normide tegemiseks ja vanade tühistamiseks. Need [eeltoodu] oleksid justkui pertseptuaalsed faktid. Paraku on sellisest tervele mõistusele apelleerivast miinimumist lootusetult vähe õiguse analüüsi alustamiseks. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt)."
annaabi.ee 
