Kõnetegevus Tähendus ja mõte I SEMINAR Seminari eesmärk: täpsustada teadmisi ja ettekujutust kõnetegevusest kui ühest inimtegevuse liigist ning selle struktuurist Vaimsete toimingute omandamise etapid · Kujutluste loomine ülesandest · Toimingu sooritamine materiaalsel tasemel · Toimingu sooritamine pertseptiivsel tasandil (tegelikkuse terviklik esitamine= taju) · Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes · Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõne) · Toimingu automatiseerumine Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Seetõttu on pedagoogil otstarbekas teada toimingu omandamise etappe. Mis on lähima arengu vald ja milleks õpetaja seda teadma peab?
Antitsipatsiooni mehhanism seletab ka intuitsiooni ja improviseerimise olemust. Antitsipatsiooni tasandeid on viis: • subsensoornetasand, • sensomotoornetasand, • pertseptiivnetasand, • kujutlusetasand, • loogilis-verbaalne tasand. Liigutuste ajastamist spordis on seni spordipsühholoogia kontekstis selgitatud kolme liiki tegevuste kaudu, mille järgi see tagatakse kas • a) liikuvast objektist saadava informatsiooni põhjal sensomotoorsel ja pertseptiivsel tasandil (näiteks palli lennu kiirus), • b) ettevalmistavate liigutuste alusel pertseptiivsel, kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil, s.t lähtudes sooritusele eelnevatest ettevalmistavatest liigutustest (näiteks jalgade ja keha asend hoovõtul enne 11 m karistuslööki jalgpallis), või • c) toetudes seisukohtadele, mis saadakse varasematest kogemusest ja teadmistest ning teoreetilis-statistilisest analüüsist
t. kujutada ette partneri rolli. Suhtlemismotiivide arenematus, millest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Koolis takistab arenguhälvetega laste suhtlemisarengut oskamatus töötada kirjalike tekstidega, millest eakohase arenguga õpilane hangib mahuka teabe suhtlemisest ja käitumisnormidest. 8. Kõne mõtestatud tajumine. Kõne tajumine toimub vähemalt kahel tasandil — sensoorsel ja pertseptiivsel. Kui valmidus tajumiseks on olemas, hakkab kuulaja (lugeja) otsima ütluse mõtet. Nimetatud tegevus kestab selle mõistmiseni paralleelselt keeleüksuste äratundmise, analüüsi ja sünteesiga. Toimub pidev hüpoteeside püstitamine ja valik alternatiivide hulgast. Kõnetaju sensoorne tasand: Suulist kõnet tajudes jaotatakse akustilised signaalid elementideks ja muudetakse need närviimpulssideks. Ajju jõudnud impulssidest fikseeritakse
abiõppe lõpetanutel võimalik piirduda adapteeritud tekstidega. Kui nad ise väljendavad ennast mõneti primitiivselt, on suhtlemine ikkagi võimalik. Järelikult on otstarbekas eelistada kõne mõistmise õpetamist kõneloomele, lugemist kirjutamisele. B. Kõne mõtestatud tajumise oskuste kujundamine. Suures osas langevad nimetatud oskused suulist ja kirjalikku teksti tajudes kokku. Mõningad iseärasused ilmnevad siiski nii sensoorsel kui ka pertseptiivsel tasandil: visuaalne või akustiline taju, suulise ja kirjaliku kõne süntaksist ja sõnakasutusest tulenevad iseärasused, suhtlussituatsiooni puudumine kirjalikku teksti tajudes jm. a. Kõne mõtestatud taju eelduste kujundamine: kuulmistähelepanu ja kõnekuulmine, foneetiliste üksuste äratundmine ja eristamine, lugemistehnika, ütluse säilitamine operatiivmälus, kõne mõistmise kognitiivne baas
annaabi.ee 
