täiendavad võimsuskaod. Põhimõtteliselt sobivad sellised trafod ainult sümmeetriliste koormuste korral. Trafode arvu ja võimsuse valimisel lähtutakse nende arvutuslikust koormusest. Arvestada tuleb ka reserveerimise ja avariilise ülekoormamise võimalusi ning muidugi majanduslikke võimalusi. Enamasti on trafosid alajaamas üks või kaks olenevalt vajalikust elektrivarustuskindluse tasemest ja perspektiivsest koormusest. Ülesseatud trafode võimsus peab normaaltalitlusel vastama tingimusele Sm ST ≥ nT kus Sm – alajaama maksimaalkoormus nT – trafode arv alajaamas. Avariijärgses talitluses on tingimuseks
paiknemisest, valitud võrgu skeemist, pingereguleerimissüsteemi valikust jm. Põhitegureiks on siiski edastatav võimsus ja kaugus, ennekõike võimsus [Pelissier, 1975]. Tegelikult ei seisne ülesanne siiski lihtsalt igale projekteeritavale või rekons- trueeritavale liinile sobiva nimipinge määramises, vaid tuleb arvestada kogu võrku ja paljusid muid faktoreid. Eelkõige tuleb lähtuda väljakujunenud pin- getest ja pingesüsteemi otstarbekast perspektiivsest arengust. Eestis tuleb see- ga lähtuda perspektiivsest nimipingesüsteemist 330/110/20(10)/0,4 kV. Ole- masoleva võrgu laiendamisel on küsimus tegelikult keerukam, kuna näiteks olemasoleva mitteperspektiivse nimipingega võrgu üleviimine uuele pingele ei pruugi olla vaadeldava arenguetapi jooksul alati majanduslikult õigustatud. See võib tähendada uuele pingele üleviimise edasilükkamist kaugemasse tule- vikku.
Klimaatilised ja meteoroloogilised tingimused, tootlike jõudude ning sotsiaalse infrastruktuuri tase, samuti toodangu turustamise tingimused määravad näiteks põllumajanduskultuuride kasvupinna optimaalse struktuuri parameetrid ja võimaliku kogusaagi maksimaalse väärtuse. Dunaamiliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus kujundada luhiajalised arengueesmärgid lähtudes nende pikaajalisest perspektiivsest mõjust. Struktuuriliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus hinnata uhes uhiskonna alamsusteemis toimunud muutuste tagajärgi kõigi teiste alamsusteemide funktsioneerimise ja arengu kriteeriumide alusel. 8
Selline käsitlus võimaldab saavutada juhitava protsessi lokaalse optimumi mingil fikseeritud ajamomendil. Pikas perspektiivis võib kindat ajapiirangut arvestav arenguvariant osutuda mitteoptimaalseks või koguni jätkusuutmatuks. - Dünaamiliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus kujundada lühiajalised arengueesmärgid lähtudes nende pikaajalisest perspektiivsest mõjust. - Struktuurselt tasakaalustatud jätkussuutliku käsitluse eelduseks on oskus hinnata ühes ühiskonna alamsüsteemis toimunud muutuste tagajärgi kõigi teiste alamsüsteemide funktsioneerimise ja arengu kriteeriumide alusel. Kõigil majanduse juhtimise tasandeil on vaja välja tuua sotsiaalsed, ökoloogilised ja muud majanduslike otsustuste elluviimise tulemused. Samuti tuleb hinnata ka
a ilmunud raamatus "Traite de Jardinage". Boyceau koondab parteri sümmeetriliselt kesktelje ümber. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 67 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Aiakunsti põhireegleid vaetakse sel ajajärgul ruumikujunduse seisukohalt. Boyceau räägib ruumivahekordadest, perspektiivsest mõjust ning tasakaalustatud proportsioonidest (nt heki või puude kõrguse, pindade, teede pikkuse ja laiuse vahel). Sisekujunduses (tekstiil, tapeet) leviv ornament kajastub ka parterites. Koostanud: 68Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 14. BAROKK PRANTSUSMAAL barokk - u 1600...1750. rokokoo - u 1730...1780. PÕHILISED FILOSOOFILISED TÕED
annaabi.ee 
