Alternatiivenergia võimalused Eestis Alternatiivenergia e. taastuvenergia on aastate jooksul muutunud väga oluliseks arengujärguks Eesti energias. Pidev põlevkivile toetumine toob kaasa mitmeid küsimusi tuleviku suhtes ning leidub et alternatiivenergia on õige valik. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks Eestis võib pidada biomassi. Puitu on kasutatud terve inimkonna vältel kütteallikana, kuid viimsel ajal on kasvanud ka teiste biokütuste nagu võsa, õled, roog jt tähtsus energiatootmises, kõike mida on Eesti pinnal rohkelt. Puit ja teised biokütused on taastuvad ja nende põlemisel paiskuvaid süsihappegaasi heitmeid ei loeta kasvuhoonegaaside hulka, mis muudab nad energiatööstusele väga huvitavaks. Seni kasutab
keskkonnakaitsetingimused panevad varsti lõpu põlevkivienergeetikale, sest energiatootmine põlevkivist on väga jäätmemahukas. Kindlasti peaks Eesti minema üle rohkem taastuvate energiaallikate ehk alternatiivenergia kasutamisele, sest globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib praegu pidada puitkütuseid. Samuti ka tuule-ja hüdroenergia, geotermiline ning bioenergia. Kahjuks Eestis päikeseenergia tootmine ei tasu end ära, sest meil on väga sombused ilmad ning päikest paistab küllaltki vähe. Aga kuidas lahendada selliseid probleeme? Kas tuleks oodata tehnika arenemist, mis aitaks sellest vähesest päikese- paistest energiat toota? Mina igatahes seda ei pooldaks, sest päikeseenergia
ja turustamise meetodid, ning uute võtete kasutamine töö organiseerimisel. Eesti riigi ja majanduskeskkonna väiksuse tõttu ei saa Eesti majandus tulevikus orienteeruda madalate tootmiskulude kaudu saavutatavale konkurentsieelisele, kuna väikeste tootmismahtude puhul ei teki toodangu juurdekasvu kulude kasvuga võrreldes ennaktempos (ehk mastaabisäästu), mis on kulude kokkuhoiul põhineva konkurentsivõime eeltingimus. Seega on T&A ergutamine ja toetamine meile perspektiivseimaks võimaluseks lisandunud väärtuse olulise juurdekasvu ja sellel põhineva majanduskasvu saavutamiseks. Tõhusalt toimiva integreeritud innovatsioonisüsteemi väljaarendamine on aluseks haridus- ja teadusasutuste ning Eesti ettevõtete ja infrastruktuuriasutuste vaheliste sidemete ja tehnosiirdeprotsesside teostumisele. Teadus- ja arendustegevuse ning efektiivselt töötava tehnosiirde tulemuseks on konkurentsieeliste olemasolu mitmes
Lisaks võib jäätmeid transportida: o vaakum või suruõhuga jäätmete teisaldamine o hüdrotransport ehk transport veega Köögijäätmehunt on selline seade, mis lisatakse köögivalamule. Seade on võimeline purustama bioloogilisi jäätmeid, mis siis koos reoveega jõuavad reoveepuhastusjaama. mõisted Globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib pidada puitkütuseid. · Hakkepuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine laastu pikkus 20-40 mm, tööstuses kuni 60 mm) · Puitbrikett - peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted · Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened pulgad või kuubikud
olulise osa. Traditsioonilise küttepuidu kasutamine energeetilisel otstarbel on hakanud vähenema. Sellel on mitu põhjust tselluloosi- ja saetööstuse poolt kasutatava puidu minimaalne diameeter on vähenenud, sama toorainet on hakanud kasutama plaadi- ja söetööstused, tekkinud on mitmesuguseid muid peenpuitu väärindavaid puidutöötlejaid. Seetõttu energeetikas tuleb järjest rohkem hakata otsima alternatiivseid võimalusi, neist perspektiivseimaks on raiejäätmete kasutamine. Võimalus puitu kütteks varuda tekib juba valgustusraiel, kuid veelgi suuremates kogustes saab seda teha harvendus- ja uuendusraiel. Nii näiteks andmed Lõuna- Soome metsade kohta näitavad (vt Tabel 3 .5), et kogu raieringi jooksul võib koguda raiejäätmeid 155 310 m3/ha. Kuigi olulise osa puu biomassist moodustavad ka juured ja kännud, pole nende kogumine liigse energiakulu seni olnud otstarbekas. Viimaste aastate uuringud Soomes on näidanud, et
annaabi.ee 
