Klooster ehitati tugeva kindluskloostrina,mille müürid ümbritsesid linna igast küljest, peamist sissepääsu kaitsesid aga kaks tugevasti kindlustatud torni. Näiteks: Mont Saint Michel, Bern, Veneetsia 3. Mis iseloomustab keskaegset linna? Keskaegset linna iseloomustab: ● kaubanduse arenguks loodud tänavavõrgud ● keskne turuplats ● tänavasein, mis koosnes tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hoonetest ● perspektiivportaalid, millega kaunistati kivimajade kitsaid fassaade ● sõrestikansamblid
lehvikvõlv- lehviku kujuliselt paigutatud võlvi kujundus. Prantsusmaa Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis (varagootika) Chartres'i Jumalaema katedraal (kõrggootika, kesklöövi kõrgus 32m) Reims'i Jumalaema katedraal(kesklööv 37,5m) PILT....AMIENSI KATEDRAAL (Kõrggootika) Arhitektuuri tunnused välisilmes Finaalid, siirud, raiddetailid(ristlillikud, krabid), perspektiivportaalid (3tk), vimbergid, roosaken, kuningate galerii, kaks torni, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Tugisüsteem Gooti kirikus Raidvõlv, roie, võlvisiilud, piilar, tugikaared, päisikivi. Hilisgootika Ehitisi kaunistati veelgi rikkalikumalt, arhitektuurne konstruktsioon jäi samaks, võlvidel hakati kasutama kõrvalroided (nt. lehvikvõlv ja tähtvõlvid). Pilt 5. Oleviste kiriku tähtvõlvid Pilt 6
· Ühe lööviga kirikud. · Torn romaani kirikul oli palju torne, neist kaks läänefassaadil. Itaallased ehitasid tihti kellatorni eraldi Pisa torn. · Lagi varasemates romaani kirikutes palklagi või lagi puudus. Hiljem silinder- ja ristvõlv. Lisati vööndkaared, mis asusid täpselt sammaste kohal ja jagasid lae võlvikuteks. · Portaal kiriku uksed keskajal. Sissekäik enamasti läänes, portaale kolm keskmine teistest suurem. Perspektiivportaalid koosnesid kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevast portaalist. ROMAANI STIIL · Ümarkaar ustel, akendel, silindervõlvil, ümarad ka sambaid ühendavad kaared jne. · Lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne. · Ümarkaareline friis, dekoratiivne nn kääbusgalerii, liseenid, värviline kivi · Tähtsamad kirikud o Cluny kloostri kirik Burgundias o Notre-Dame-la-Grandé Poitiers's
Erinevalt Novgorodist ja Pihkvast järgisid Vladimir-Suzdalimaa ehitusmeistrid Bütsantsi eeskujusid. Vladimiri suurima ehituse Uspenski peakiriku (12.saj.) lähtuti traditsioonilisest ristkuppelkirikust. Hästi tahutud kividest ehitatud seinapinna jaotab kaheks horisontaalne rippsammaste vöö, vertikaalselt liigendavad hoonet liseenid, mis katuse all ühinevad ümarkaartena. Taoline seinte liigendamine nagu ka astmeliselt ahenevad ümarkaarsed aknaorvad ja perspektiivportaalid sarnanesid Lääne-Euroopa romaani stiilis ehitustega, säilitades sealjuures eeskätt tänu kullatud kuplitele bütsantsliku väärikuse. Hoopis teistsuguste, kergemate ja õhulisematena mõjuvad need ühekuplilised. Vladimir-Suzdalimaa kirikud, mille eksterjööri dekoreerimisel kasutati vaibana mõjuvat madalreljeefi. Vertikaalset rütmi kannavad selliste suhteliselt väikesemõõduliste kirikute juures kupli kõrge tambuur ja seintest tugevasti eenduvad liseenid, mis lõpevad sakomaaridena